Kurt Vonnegut „Sinihabe“ kokkuvõte

 

Kurt Vonnegut

„Sinihabe“

 

Aeg ja tegevuskoht: ilmselt 1980-ndad USA-s, Californias. Peategelase enda eluaastad olid 1916-1988.

 

Tegelaste iseloomustus:

 

·         Rabo Karabekian – 71 aastane üksik armeenia päritolu ameeriklane, kes omab suurimat abstraktsete ekspressionistide maalikogu. Tal on majamuuseum, kus ta ise esineb kuraatorina. Kaotas II maailmasõjas silma.

·         Circe Berman – kirjanik, kes kirjutab Polly Madisoni nime all. Tal on ravimisõltuvus. Sealt ka tema äärmiselt pealetükkiv, energiline ja impulsiivne meeleolu kui ta on ravimite mõju all.

·         Paul Slazinger – vaene II maailmasõja veteran, kes käib tihti Rabo juures. Vanad sõbrad. Tegeleb ka kirjutamisega, kuigi pole pooltki nii kuulus kui Circe.

·         Dan Gregory – armeenia päritolu illustraator, kes on kõige kõrgemalt tasustatud kunstnik Ameerika ajaloos. Raske iseloomuga, temaga polnud kerge suhelda. Suur Mussolini austaja. Läks ka Itaaliasse tema juurde tööle. Lastakse briti vägede poolt maha.

·         Marilee Kemp – Dani elukaaslane, kes on pärit rasketest oludest. Ta on kesise haridusega, kuid sellegipoolest üsnagi intelligentne, elutark ja hea südamega.

 

Kavapunktid:

 

·         Rabo satub rannas jalutades kokku Circega, kes jätab lausa vulgaarse mulje oma otsekohesuse ja pealetükkivusega. Vanahärra lubab naisel oma majas viibida ja raamatut kirjutada.

·         Naine ka küsib kohe, kuidas tema vanemad surid. Tuli välja, et Rabo vanemad elasid üle türklaste korraldatud genotsiidi ja põgenesid Ameerikasse. Isa oli kingsepp, kes teadis iga Shakespeare'i teost peast. Ema oli tavaline koduperenaine.

·         Circe hakkab oma uudishimulikkusega juba mehele närvi käima, sest naine on otsustanud iga majanurga läbi uurida (suur maja, pigem villa). Samuti tahab ta välja uurida kõik Rabo saladused ja tema eluloo.

·         Paul kohtub Circega. Ta suhtub naisesse veidi üleolevalt, andes talle nõu kirjutamiseks. Tegelikult teadis ju Circe väga hästi, kuidas tuleb kirjutada raamatuid. Rabo ja Circe otsustavad mitte Paulile öelda, mis nime alla naine tegutseb, sest see viiks mehe hingelisse kriisi.

·         Rabo räägib ka, kuidas ta Dani juurde sattus. Rabo paistis lapsest saati silma hea joonistamisandega. Vanemad avastasid, et Dan Gregory, Ameerika üks kuulsamaid kunstnikke ja illustraatoreid, on armeenia päritoluga. Seepeale võttis ema pähe, et poeg peab minema kunstniku juurde õpipoisiks. Nii ka läks. Tänu Dani elukaaslasele, Marileele, kes oli liigutatud väikesest poisist. Kohe väike Rabo Dani juurde ei läinud. Marilee saatis poisile salaja kalleid kunstitarbeid ja nad pidasid tihedat kirjavahetust.

·         Circe näitab suurt lugupidamatust ja põlgust Rabo kunstikollektsiooni vastu. See kogu on iseenesest tuntud, kollektsionäärid proovivad vanamehega tihti kaupa teha.

·         Rabo räägib, kuidas ta Dani juurde jõudis ja kuidas tal seal läks. Noorukit koheldi väga halvasti. Ka Marilee olukord polnud parem. Nad mõlemad kannatasid Dani vaimse terrori all. Raskest iseloomust hoolimata armastas naine Dani ning tegelikult armastas ka mees Marileed väga. Aegapikku läks ka Rabol paremini. Ta õppis palju ning ta jumaldas Dani. Samuti saab ka nooruk teada, et Marileed on kunagi vägistatud kodukohas, ta on Dani käest julmalt peksa saanud ja pidanud ka aborti tegema. Siiski on Marilee inimlik. Mõni aasta hiljem tekib nende vahel side. See ei ole armastus, lihtsalt ihad. Rabo põlgus Dani ja tema põhimõtete vastu kasvab. Noormees ja Marilee hakkavad salaja käima modernse kunsti näitustel, mida Dan eriti vihkas. Ükskord sattus mees ka nendele peale. See tähendas automaatset väljaviskamist kunstniku kodust. Ka Marilee lõpetab Raboga suhted väites, et ta ei vaja teda. Noormehel on nüüd eriti raske, sest samal ajal on ka Suur Depressioon. Ta hakkab tegelema kunstiäriga ja saavutab seal ka väikest edu. Käib läbi ka abstraktsete ekspressionistidega. Aitab neid rahaliselt. Maalib ka ise samas stiilis, kuid kukub kohutavalt läbi selles (üks tema kuulsamatest töödest hävis, sest kasutatud värv lihtsalt tuhmus ja hakkas hävinema). Ta muutub naerualuseks.

·         Vahepeal avastab Circe, kes igale poole oma nina topib, kartulihoidla, mis oli igatpidi kinni. Vana Rabo ütles, et seal on tema suurim aare ja saladus. Siis kui ta sureb, saadakse sellest teada. Naine proovib mõistatada, mis seal on, kuid ei jõua lahenduseni.

·         Rabo räägib edasi, mis juhtus. Ta abiellub Dorothy Royga, oma esimese naisega. Neil oli kaks poega. Kooselu polnud õnnelik, sest mees veetis enamuse ajast kunstnike seltskonnas, tõi koju maale, millel ei olnud väärtust ja raiskas mõttetult raha. Naine lahkus varsti. Tema pojad elasid teise perekonnanime all. Marilee, keda ta polnud väga kaua näinud, kutsub ta Itaaliasse. Ta oli nüüd rikas krahvinna. Ta oli koos Daniga sinna kolinud. Mees ise lasti II maailmasõja ajal maha. Marilee on muutunud. Ta on veendunud feminist ja leiab, et saab ilma meesteta suurepäraselt hakkama. Ta riidleb Raboga, sest oma südames ta ei andnud noormehele kunagi korvi. Tegelikult ootas naine teda tagasi, hoolimata öeldud sõnadest. Aga Rabo jäi uskuma, et ta sai korvi ning ajas oma liini edasi. Selline asjaolu tuli Rabole suure üllatusena. Hüvastijätt oli siiski soe.

·         Circe on vahepeal saanud hakkama sellega, et ta on maja fuajee tundmatuseni muuta lasknud ja see vihastab Rabot rängalt, sest see maja oli tema viimase ja teise naise Edith Tafti pärandus. Nad lähevad tülli ja naine lahkub mõneks ajaks majast.

·         Rabo jutustab oma lugu edasi. Olles saanud juba küpsemaks, tutvub ta Edithiga. Mõne aja pärast nad asuvad kokku elama. Ta kutsub sinna ka mõned oma sõbrad, seal valmivad näiteks Jackson Pollocki (reaalselt elanud kunstnik) parimad tööd. Aastad mööduvad ja Edith sureb. Rabo jääb üksi pikaks ajaks. Temaga elab samas majas ainult kokk ja tema tütar. Ta teeb kogutud maalidest näituse, abstraktsete ekspressionistide kunstnike teostest (selline stiil eksisteeris ka reaalselt). Väljapanek saab kuulsaks.

·         Vahepeal on Circe tagasi tulnud. Kuidagi on Paul teada saanud, et naine on kuulus kirjanik, Polly Madison. Mees üritab end tappa. See ei õnnestunud tal. Ta lepib raske südamega, et naine kellesse ta üleolevalt suhtus ja kellele ta kirjutamisnõuandeid andis, on temast kordades kuulsam kirjanik. Rabo ka avastab, et Circel on ravimisõltuvus. See seletas tema häiriva käitumise. Naine oli pidevalt „pilves“. Toimub suurem leppimine Rabo ja Circe vahel. Vanahärra saab aru, et naine on oma tegude ja olemisega ta letargiast äratanud ja ta tundis, et ta elab. Circe ise ka on veidi tagasihoidlikumaks ja rahulikumaks muutunud.

·         Lõpuks otsutab Rabo näidata naisele ka seda, mis suur saladus kartulilaos asub. Tuli välja, et see oli hiigelsuur, ülirealistlik ja piinlikult täpne maal. Pildi tegevus toimub II maailmasõja lõpus. See kujutab orgu ja seal asuvat vangilaagrit. Saksa sõdurid, kelle juures ka Rabo vangis oli, saavad aru, et sõda on kaotatud. Pildil oli kujutatud mitusada üliteravalt maalitud inimest. Maal tõmbas koheselt külastajaid rohkem ligi. Rabo ka mainis, et see on tema ainus teos, kus on „hing“ sees. Ja temaga ei vaieldud, see oli tõepoolest meistriteos.

 

Tsitaadid:

 

·         „Aeg on nagu vesi. Ühel hetkel sa ei pööra sellele tähelepanu ning kõik momendid kaovad kiiresti.“ (Rabo)

·         „Kellest on rohkem kahju, kas kirjanikust, keda ahistatakse ja piiratakse või kirjanikust, kes elab täiuslikus vabaduses aga kellel pole eriti midagi öelda?“

·         „Usk täidab pea kogu Universumit, hoolimata sellest, kas ta põhineb tõel või mitte.“

 

Seos tänapäevaga: Kuna iseenesest oli minu jaoks tegu raamatuga, mis kirjeldas kindlat ajaperioodi ja nähtuseid teatud võtmes, siis ka praegu leidub selliseid teoseid, mis on sama eesmärgiga.