Jane Eyre
Charlotte
Brontė
kokkuvõte
See raamat räägib ühest tüdrukust kellel
oli raske lapsepõlv. Ta oli orb. Ta elas alguses mrs. Reedi juures, kes kohtles
teda väga halvasti. Seal majas oli Janele ainsaks sõbraks teenija Bessie. Mrs.
Reed tahtis Janest lahti saada ja saatis ta vaestekooli. Ta saadeti Lowoodi
vaestekooli kus õpilasteks olid ainult tüdrukud.
Koolis sa Jane sõbraks Helen. Kes hiljem suri tüüfusesse. Sellesse surid
ka paljud teised õpilased.
Jane kasvas suureks ja hakkas seal koolis õpetajaks. Ta tahtis endale
uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele’le.
Sealne peremees oli mr Rochester, ta oli väga karmi olekuga. Alguses polnud mr
Rochester mitte kunagi kaua kodus. Aga siis hakkas ta tihedamini kodus olema ja
ta veetis palju aega koos Janega.
Jane armus mr Rochesteri. Ühel päeval nad
läksid jalutama kus selgus ka et Rochester armastab Jane ja palus ta endale
naiseks. Jane oli nõus. Kuid pulmapäeval selgus et Rochesteri naine on veel
elus ja pulm jäeti ära. Mr Rochesteri naine oli hull ja teda hoiti mõis
pööningul. Jane oli väga löödud ja jooksis Thornfieldist ära. Ta võeti elama
ühte perre. Kus hiljem tuli välja et ta on sugulane nende pere elanikudega. St.
John kes tahtis pühenduda jumalale otsustas indiasse minna. Ta tahtis et Jane
temaga abielluks ja kaasa läheks. Jane keeldus.
Ta läks tagasi et näha mis mr Rochesterist
saanud on. Kohale jõudes leidis ta eest põlenud mõisa. Kohalik ütles talle et
too hull naine olevat mõisa põlema pand ja ise katuselt alla hüppand ja mr
Rochester kaotas põlengus käe ja nägemise. Jane läks tagasi mr Rochesteri
juurde. Nad olid koos väga õnnelikud ja peagi nad ka abiellusid. aja pikku mr
Rochesteri nägemine taastus.
Mulle see raamat meeldis. Alguses ma küll ei tahtnud seda lugeda aga
lõpp läks liiga huvitavaks et pooleli jätta. Minu meelest selle raamatu mõte on
see et pole tähtsust kas sa oled vaene või rikas läbi raskuste leiad ikka tee
õnnele see võib küll võtta terve elu aega, aga asi on seda väärt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar