Kurt Vonnegut
„Sinihabe“
Aeg ja tegevuskoht:
ilmselt 1980-ndad USA-s, Californias. Peategelase enda eluaastad olid
1916-1988.
Tegelaste iseloomustus:
·
Rabo
Karabekian – 71 aastane üksik armeenia päritolu ameeriklane, kes omab suurimat
abstraktsete ekspressionistide maalikogu. Tal on majamuuseum, kus ta ise esineb
kuraatorina. Kaotas II maailmasõjas silma.
·
Circe Berman –
kirjanik, kes kirjutab Polly Madisoni nime all. Tal on ravimisõltuvus. Sealt ka
tema äärmiselt pealetükkiv, energiline ja impulsiivne meeleolu kui ta on
ravimite mõju all.
·
Paul Slazinger
– vaene II maailmasõja veteran, kes käib tihti Rabo juures. Vanad sõbrad.
Tegeleb ka kirjutamisega, kuigi pole pooltki nii kuulus kui Circe.
·
Dan Gregory –
armeenia päritolu illustraator, kes on kõige kõrgemalt tasustatud kunstnik
Ameerika ajaloos. Raske iseloomuga, temaga polnud kerge suhelda. Suur Mussolini
austaja. Läks ka Itaaliasse tema juurde tööle. Lastakse briti vägede poolt
maha.
·
Marilee Kemp –
Dani elukaaslane, kes on pärit rasketest oludest. Ta on kesise haridusega, kuid
sellegipoolest üsnagi intelligentne, elutark ja hea südamega.
Kavapunktid:
·
Rabo satub
rannas jalutades kokku Circega, kes jätab lausa vulgaarse mulje oma
otsekohesuse ja pealetükkivusega. Vanahärra lubab naisel oma majas viibida ja
raamatut kirjutada.
·
Naine ka küsib
kohe, kuidas tema vanemad surid. Tuli välja, et Rabo vanemad elasid üle
türklaste korraldatud genotsiidi ja põgenesid Ameerikasse. Isa oli kingsepp,
kes teadis iga Shakespeare'i teost peast. Ema oli tavaline koduperenaine.
·
Circe hakkab
oma uudishimulikkusega juba mehele närvi käima, sest naine on otsustanud iga
majanurga läbi uurida (suur maja, pigem villa). Samuti tahab ta välja uurida
kõik Rabo saladused ja tema eluloo.
·
Paul kohtub
Circega. Ta suhtub naisesse veidi üleolevalt, andes talle nõu kirjutamiseks.
Tegelikult teadis ju Circe väga hästi, kuidas tuleb kirjutada raamatuid. Rabo
ja Circe otsustavad mitte Paulile öelda, mis nime alla naine tegutseb, sest see
viiks mehe hingelisse kriisi.
·
Rabo räägib
ka, kuidas ta Dani juurde sattus. Rabo paistis lapsest saati silma hea
joonistamisandega. Vanemad avastasid, et Dan Gregory, Ameerika üks kuulsamaid
kunstnikke ja illustraatoreid, on armeenia päritoluga. Seepeale võttis ema
pähe, et poeg peab minema kunstniku juurde õpipoisiks. Nii ka läks. Tänu Dani
elukaaslasele, Marileele, kes oli liigutatud väikesest poisist. Kohe väike Rabo
Dani juurde ei läinud. Marilee saatis poisile salaja kalleid kunstitarbeid ja
nad pidasid tihedat kirjavahetust.
·
Circe näitab
suurt lugupidamatust ja põlgust Rabo kunstikollektsiooni vastu. See kogu on
iseenesest tuntud, kollektsionäärid proovivad vanamehega tihti kaupa teha.
·
Rabo räägib,
kuidas ta Dani juurde jõudis ja kuidas tal seal läks. Noorukit koheldi väga
halvasti. Ka Marilee olukord polnud parem. Nad mõlemad kannatasid Dani vaimse
terrori all. Raskest iseloomust hoolimata armastas naine Dani ning tegelikult
armastas ka mees Marileed väga. Aegapikku läks ka Rabol paremini. Ta õppis
palju ning ta jumaldas Dani. Samuti saab ka nooruk teada, et Marileed on kunagi
vägistatud kodukohas, ta on Dani käest julmalt peksa saanud ja pidanud ka
aborti tegema. Siiski on Marilee inimlik. Mõni aasta hiljem tekib nende vahel
side. See ei ole armastus, lihtsalt ihad. Rabo põlgus Dani ja tema põhimõtete
vastu kasvab. Noormees ja Marilee hakkavad salaja käima modernse kunsti
näitustel, mida Dan eriti vihkas. Ükskord sattus mees ka nendele peale. See
tähendas automaatset väljaviskamist kunstniku kodust. Ka Marilee lõpetab Raboga
suhted väites, et ta ei vaja teda. Noormehel on nüüd eriti raske, sest samal
ajal on ka Suur Depressioon. Ta hakkab tegelema kunstiäriga ja saavutab seal ka
väikest edu. Käib läbi ka abstraktsete ekspressionistidega. Aitab neid
rahaliselt. Maalib ka ise samas stiilis, kuid kukub kohutavalt läbi selles (üks
tema kuulsamatest töödest hävis, sest kasutatud värv lihtsalt tuhmus ja hakkas
hävinema). Ta muutub naerualuseks.
·
Vahepeal
avastab Circe, kes igale poole oma nina topib, kartulihoidla, mis oli igatpidi
kinni. Vana Rabo ütles, et seal on tema suurim aare ja saladus. Siis kui ta
sureb, saadakse sellest teada. Naine proovib mõistatada, mis seal on, kuid ei
jõua lahenduseni.
·
Rabo räägib
edasi, mis juhtus. Ta abiellub Dorothy Royga, oma esimese naisega. Neil oli
kaks poega. Kooselu polnud õnnelik, sest mees veetis enamuse ajast kunstnike
seltskonnas, tõi koju maale, millel ei olnud väärtust ja raiskas mõttetult
raha. Naine lahkus varsti. Tema pojad elasid teise perekonnanime all. Marilee,
keda ta polnud väga kaua näinud, kutsub ta Itaaliasse. Ta oli nüüd rikas
krahvinna. Ta oli koos Daniga sinna kolinud. Mees ise lasti II maailmasõja ajal
maha. Marilee on muutunud. Ta on veendunud feminist ja leiab, et saab ilma
meesteta suurepäraselt hakkama. Ta riidleb Raboga, sest oma südames ta ei
andnud noormehele kunagi korvi. Tegelikult ootas naine teda tagasi, hoolimata
öeldud sõnadest. Aga Rabo jäi uskuma, et ta sai korvi ning ajas oma liini
edasi. Selline asjaolu tuli Rabole suure üllatusena. Hüvastijätt oli siiski
soe.
·
Circe on
vahepeal saanud hakkama sellega, et ta on maja fuajee tundmatuseni muuta
lasknud ja see vihastab Rabot rängalt, sest see maja oli tema viimase ja teise
naise Edith Tafti pärandus. Nad lähevad tülli ja naine lahkub mõneks ajaks
majast.
·
Rabo jutustab
oma lugu edasi. Olles saanud juba küpsemaks, tutvub ta Edithiga. Mõne aja
pärast nad asuvad kokku elama. Ta kutsub sinna ka mõned oma sõbrad, seal
valmivad näiteks Jackson Pollocki (reaalselt elanud kunstnik) parimad tööd.
Aastad mööduvad ja Edith sureb. Rabo jääb üksi pikaks ajaks. Temaga elab samas
majas ainult kokk ja tema tütar. Ta teeb kogutud maalidest näituse,
abstraktsete ekspressionistide kunstnike teostest (selline stiil eksisteeris ka
reaalselt). Väljapanek saab kuulsaks.
·
Vahepeal on
Circe tagasi tulnud. Kuidagi on Paul teada saanud, et naine on kuulus kirjanik,
Polly Madison. Mees üritab end tappa. See ei õnnestunud tal. Ta lepib raske
südamega, et naine kellesse ta üleolevalt suhtus ja kellele ta
kirjutamisnõuandeid andis, on temast kordades kuulsam kirjanik. Rabo ka avastab,
et Circel on ravimisõltuvus. See seletas tema häiriva käitumise. Naine oli
pidevalt „pilves“. Toimub suurem leppimine Rabo ja Circe vahel. Vanahärra saab
aru, et naine on oma tegude ja olemisega ta letargiast äratanud ja ta tundis,
et ta elab. Circe ise ka on veidi tagasihoidlikumaks ja rahulikumaks muutunud.
·
Lõpuks otsutab
Rabo näidata naisele ka seda, mis suur saladus kartulilaos asub. Tuli välja, et
see oli hiigelsuur, ülirealistlik ja piinlikult täpne maal. Pildi tegevus
toimub II maailmasõja lõpus. See kujutab orgu ja seal asuvat vangilaagrit.
Saksa sõdurid, kelle juures ka Rabo vangis oli, saavad aru, et sõda on
kaotatud. Pildil oli kujutatud mitusada üliteravalt maalitud inimest. Maal
tõmbas koheselt külastajaid rohkem ligi. Rabo ka mainis, et see on tema ainus
teos, kus on „hing“ sees. Ja temaga ei vaieldud, see oli tõepoolest
meistriteos.
Tsitaadid:
·
„Aeg on nagu
vesi. Ühel hetkel sa ei pööra sellele tähelepanu ning kõik momendid kaovad
kiiresti.“ (Rabo)
·
„Kellest on
rohkem kahju, kas kirjanikust, keda ahistatakse ja piiratakse või kirjanikust,
kes elab täiuslikus vabaduses aga kellel pole eriti midagi öelda?“
·
„Usk täidab
pea kogu Universumit, hoolimata sellest, kas ta põhineb tõel või mitte.“
Seos tänapäevaga: Kuna
iseenesest oli minu jaoks tegu raamatuga, mis kirjeldas kindlat ajaperioodi ja
nähtuseid teatud võtmes, siis ka praegu leidub selliseid teoseid, mis on sama
eesmärgiga.
JW Marriott International Casino & Spa opens in Atlantic City
VastaKustutaJW 강릉 출장안마 Marriott International Casino & 안산 출장안마 Spa, located in Atlantic City's Marina District, is opening 서귀포 출장샵 its 강릉 출장샵 new 3,200-square-foot hotel tower 서귀포 출장안마