CARMEN - KOKKUVÕTE

 

Prosper Mérimée   CARMEN

 

PEATEGELASTE ISELOOM

 

Carmen – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu.

 

Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise.

 

TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK

Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta.

 ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED

 

    * Põgeneti loodusesse – raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale

    * Palju kirjeldusi – kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa

    * Romantikuid lummas võõraste ja  kaugete maade ja rahva eksootilisus. - „Carmen“ tegevustik toimub Hispaanias

    * Kirglik vabaduse igatsus – Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis

    * Romantism on tundeline kirjandusvool – Carmen armus tihti

    * Romantikutele tähtis erandlikkus – tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid

    * Esiplaanil autori omad ideaalid – autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu

    * Hinnati huumorit – Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju

    * Kujutati maailmavalu – jutt räägibki don Jóse kurvast elust

 

HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID

 

    * Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi.

    * Reisil tuleb kõik ära proovida.

    * Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna.

    * Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele.

    * Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive.

    * Hulkuv koer leiab ikka kondi.

    * Rääkimine hõbe, vaikimine kuld

 

 ArVAMUS TEOSE KOHTA

 

Teosel oli idee, kuid puudus sisu. Mina-tegelane läks otsima vastust arheoloogilisele küsimusele ning jõudis välja vanglasse, kus kuulas ühe varga elulugu. Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav. Mõnes mõttes oli teos segane. Paljud asjad lihtsalt ei sobinud omavahel kokku. Kuid võibolla ei suutnud lihtsalt mina nende kokkusobimist märgata.

  

 Tuntum teos on “Carmen”

Teoses on sündmuste ajaline järjestus segi . Lugeja saab algul tuttavaks ühe geograafi-maadeuurijaga, kes ööbib juhuslikus kôrtsis ja kohtab seal arvatavat môrtsukat don Joze’d. Môrtsukas pôgeneb.

Sellele järgneb maadeuurija juhuslik kohtumine vôluva mustlasnaisega(Carmen), kes on osav  varas ja maadeuurija(minategelane) jääb ilma oma kuldkellast.

Järgneb pikk lugu don Joze ja Carmeni armastusloost:

   Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Carmen töötab vabrikus ja heidab kavalaid pilke noore mehe suunas. Ûhel päeval lähevad naised tülli, sest keegi on solvanud Carmenit tema elukommete pärast ja Carmen tasub ohjeldamatus vihas, lôikab tubakalôikamise noaga haava solvaja näkku. Carmen vôetakse vahi alla. Joze peab teda saatma, Carmeni naiselik sarm ja kaval edevus panevad Joze katsumuse ette, ta unustab end korraks ja Carmen ongi pôgenenud. Nüüd saab Joze karistada, ta pannakse vangi. Aga Carmen ei ole unustanud seda heategu ning toob Jozele pakikese, kus on leiva sisse peidetud viil ja kuldraha. Joze kannab oma karistuse ja asub uuesti teenistusse.

Kord peab ta valvama koloneli trepil, kus vôetakse vastu külalisi. Koos koloneliga saabub Carmen, Joze on üllatunud, aga Carmen jôuab talle sosistada, et kohtume Trianas Dorothea juures, (s.t. kupeldajaeide kôrtsis). Tol kohtumisel tasub Carmen kirgliku armastusööga Joze kannatuste eest.  

Järgmine juhuslik kohtumine saab Jozele saatuslikuks, sest ta hakkab taipama, et Carmen mängib temaga.  Kord, kui Joze on linnaväravas valves, tahab Carmen, et Joze laseks ta salakaubaga läbi, jälle lubab Carmen unustamatut ööd Dorothea juures, kuid ise ei ilmu. Ja kui Joze Carmenit otsides hakkab  käima Dorothea juures, kohtab ta Carmenit koos koloneliga. Joze kannatus on otsas ja ta tapab koloneli. Nüüd ei jää Jozel muud üle kui pôgeneda. Jozest saab Carmeni salapärase kurjategijate jôugu liige. Joze ei kahetse, sest ta on Carmeni juures, Carmeni ilu lummas oma kummalisuse ja metsikusega, tema silmad väljendasid iharust ja tôrksust ühtaegu. Kuid selgub, et Carmen on jôugu seaduste järgi paari pandud vana mustlasega, kes on parasjagu vangis. Carmeni mehe nimi oli Carcia Ûkssilm. Carmenit jätkub môlema armastamiseks. Ûhel saatuslikul kaardimänguôhtul lähevad Joze ja Ûkssilm tülli, don Joze tapab Carmeni mehe. Kuid ka nüüd jääb Carmen Jozele kättesaamatuks, Carmen on järjekordselt armunud ühesse härjavôitlejasse Lucasesse, kes demonstratiivselt pärast härjavôitlust kingib Carmenile verise kokardi (konksuga lehv härja nahas). Joze teeb ettepaneku ära minna Ameerikasse, kuid Carmen vastab: “Ma ei taha, et mind käsutatakse, tahan olla vaba ja teha, mis mul môttesse tuleb.” Joze otsustab Carmeni tappa. enne surma ütleb Carmen: “Sa tahad mind tappa, ma ju näen, nii on saatusest määratud, aga sa ei saa mind alistuma sundida.”

Teos lôpeb sellega, et Joze jutustab minategelasele oma loo ja annab talle Carmeni varastatud kella tagasi.

 

Merimee looming kannab nii romantismi ka realismi tunnusjooni:

1.romantiline “Carmenis”

 eksootika, tugevad karakterid, metsikud kired, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, nôidus ja ebausk

2. realistlik “Carmenis”

asjalik ja rahulik esitus, kommentaarid ajalukku, mustlaste päritolu andmed, autori erapooletu hoiak, palju kirjeldusi