Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ kokkuvõte

 Mats Traat „Tants aurukatla ümber“

Hoolimata teksti lühidusest on Mats Traadi „Tants aurukatla ümber“ ometi võimas monumentaalromaan eestlaste saatusest läbi mitme inimpõlve. Põlvkonnad – ja mis peamine, poliitilised režiimid – küll vahetuvad, kuid inimeste „tantsudes“, nende probleemides ja saatuses väljendub eestluse püsimise lugu, mida sümboliseerib tegevustiku keskmes seisev aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse.

„Tants aurukatla ümber“ on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka romaani populaarsuse põhjuseks, sest okupatsioonid, küüditamised, Eesti alles tekkinud eliidi totaalne hävimine ja otse vastupidiste loosungitega ajuloputus oli teinud allakäigu selgesti tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda tulevikku vähe alles jäänud, siis tema pärija Taavet on juba hoopis kergema kaaluga vend. Elu karastab aga tedagi, samas ka räsib, ja pärast Siberi-aastaid pole temast enam peremeest nagu ka kõigist teistest ümbruskonna taluomanikest, sest talud on kolhoosi võetud ja nende peremehed enamjaolt välja saadetud. Kolhoosi juhivad aga sootuks saamatud mehed, kellel pole elult justkui midagi oodata. Lootustandvad perepojad on võtnud sõda, metsad või pagulus, mida kokku tähistati ka sageli teadmata kadunuks jäämisena.

Tegelased:

Mats Aniluik – Aiaste talu vanaperemees.

Karl Aniluik – Matsi vanim poeg, kes õpib Tartu ülikoolis.

Taavet Aniluik – Matsi noorim poeg, unistaja, teose alguses varsaaruga seitsmeteistkümne aastane poisike.

Soola Roosi – Aiaste talu karjatüdruk

Edgar Aniluik – Roosi ja Taaveti poeg

Jaanus Lukisepp – Lukisepa noorim poeg, Aiaste sulane

Aurukatel – Peategelane, asendamatu masin, mis on ostetud masinaühingu poolt, sest üks talu endale sellist masinat osta ei jaksaks.

Aiaste perepoeg Jüri – Vaikne, konkreetne ning suure teotahtega.

Eesneri Aadu – vallakasakas, kes on Jaapani sõjas käinud.

Eesneri Eedi – Aiaste talu uus sulane

Käo Paul – Aiaste naaber, kes kord Sirgaste Matinsonile õlupudeliga pähe virutas ning selle eest kartsas istus. Paul pole eriti tark mees.

Lukisepa Elmar - Masinist

Jaanus – masinist Lukisepa noorim poeg

Arvo Saaremägi – Kolhoosi esimees

Eesner – kolhoosi partorg

ESIMENE TANTS

Aurumasin jõuab Aiaste tallu ning rehepeks algab. Masinist Jakob saab pojalt Elmarilt Austria sõjast kirja, et temaga on kõik korras, isegi vigastusi pole. Eestis tahetakse asjaajamiskeeleks kehtestada vene keel.

Matsi keskmisele pojale meeldib karjatüdruk Roosi. Jüri vihastab noorema venna peale, kes alalõpmata Roosit kiusab ning veega läbimärjaks pritsib. Jüri lööb Taavetil ninast vere välja. Jüri soovib Aiastelt lahkuda, sest peab ebaõiglaseks, et vanim vend õpib Ülikoolis, käib vaid korra kodus vanemaid vaatamas ning Jüri peab venna kooli jaoks raskesti tööd tegema ning orjama. 

Mats käsib Jüril hobuse ette rakendada ning nad sõidavad linna talu Jüri nimele kirjutama. Tagasiteel räägib Jüri, et hakkab uut taret ehitama ning isa soovitab pojal rikas peretütar naiseks võtta. Mats meenutab, kuidas tema isa oli talle naise välja valinud ning kuidas kord Riias noor mees oli kahetsenud, et nii kiiresti naise võttis, sest kohtas üht armast lätlasest tüdrukut. Jüri teatab, aga isale, et tahab naituda karjatüdruk Roosiga, isa lubab talu jalamaid enese nimele tagasi teha. Nad kohtavad aga vallamaja Aadut, kes toob Jürile sõjaväe kutse.

Mats ja Jüri sõidavad hobusega nõlvaku suunas ning me ei kuule neist enam midagi …

TEINE TANTS

Taavet on nüüd juba aastaid Aiaste peremees ning ta abiellus karjatüdruk Roosiga, neil on ka poeg. Taaveti kohta ei või esialgu midagi kiitvat öelda, sest ta pole vana Aniluige moodi, vaid hoopis kerglasema eluviisiga. Ka Taaveti naabrid arvavad, et noormehel logiseb peas kruvi, mis teisi kruvisid kinni hoiab, samuti ei kiida nad heaks, et noor Aniluik võttis naiseks Soola Roosi, kes oli puruvaene karjatüdruk.

Taavet leiab vallaseinalt paberi, kus kuulutatakse, et Aiaste vallasvara müüakse oksjonil maha, Taaveti võlakirja katteks. Taaveti võlg seisnes selles, et ta hakkas Karli sõbra käemeheks, kui kord vintis peaga linnas korteris ja hiljem restoranis oli lõbusasti aega veetnud.

Taavet kohtab kõrtsis Käo Pauli, kes Aiaste noort peremeest oksjoni pärast mõnitab. Pärast kõrtsiskäimist laseb Taavet Pauli kiuste oma tarele sindelkatuse peale lüüa, mis Roosile pahameelt teeb, kuna vihm rikub palju mööblit ning naisele ei meeldi mehe kerglased ettevõtmised.

Oksjonil ostab Käo Paul Aiaste looreha ning lambad. Mees tahab need Taavetile armuliselt tagasi anda, kuid Aiaste peremees teatab, et nende talu ei ela almustest ning tal on palju parem looreha juba ees ootamas.

Eesneri Eedi, kellele meeldib matsakas talutüdruk Maimu, jääb Aurukatla trumlisse kinni ning kaotab käe. Naised on paanikas ning ka talumeestel on kahju, et noor inimene eluks ajas sandiks jääb.

Taavet tahab samuti (nagu ka Paul), et Lukisepa Elmar tema viljasaagile mõne osa juurde lisaks (NB! Taavetil on raha niigi otsakorral ja vallasvara oksjonil maha müüdud).

KOLMAS TANTS

Jaanus, masinist Lukisepa noorim poeg kohtub popsitüdruku Nurme Vilmaga, Jaanus räägib, et tema ja Edgar said vallast Saksa mobilisatsioonikäsu sõjaväkke. Jaanus ja Vilma veedavad võib-olla oma viimased hetked koos, kuni kuulevad, et Käo Paul tuleb Taavetit paluma omakaitsele appi mustlast tabama, kes valla käsul on määratud vangikongi. Vilma läheb mustlast hoiatama ning mustlane põgeneb Aiaste lakka. Käo Paul koos omakaitse meestega loodavad mustlase Aiastelt leida, kuid võtavad kinni hoopis Lukisepa Jaanuse – mustlane on pääsenud. 

On alanud inimjahi ajastu, mis kestab veel kaua.

Jaanus ja Edgar meenutavad lapsepõlveseiklusi ning muretust, mis nüüd on asendunud hirmuga homse päeva ees. Jaanus meenutab, et tema vanem vend oli mobiliseeritud 41. Aastal Punaarmeesse ning kui Edgar sõtta läheb võib ta venda kohata, kuid kindlasti ei hakkaks ta teda tapma. Edgar tunneb huvi, kas  Jaanusel on võimalik lihtsalt vennale tere öelda, kui Jaanuse ja ta venna sõjalised ideed on erinevad. 

Me ei näe ega kuule Edgarist ega Jaanusest enam kunagi.

NELJAS TANTS

Jällegi on ajaratas liikunud, poliitiline režiim vahetunud ning alanud kolhoosiajastu. Vaid  Sirgaste Aadam on nö. „vaba mees“, kuid ta peab talu iseseisvuse eest riigile kõrgeid makse maksma. Lukisepa Elmar on endiselt masinist, tema poeg Jaanus hukkus sõjaväes Riia lähistel. Ka Edgar pole sõjaväest naasnud ning Aiaste talu on ilma peremeheta, seal toimetab Miili, endine teenijatüdruk.

Aurukatel tuleb jällegi Aiaste tallu, kuid nüüd on masin kolhoosi käsutuses, kes eraisikute vilja ei peksa. Kolhoosiesimees Arvo Saaremägi on noor üheksateistkümne aastane poiss, kes tegelikult ei tea kolhoosi juhtimisest midagi. Nurme Vilma ning Arvo vahel on tekkinud sümpaatia.

Eesner saabub Aiastele, temast on saanud kohoosi partorg, äärmiselt tähtis mees. Ta tõreleb talurahva ja esimehega, et viljavarud pole valmis tehtud ning käsib koheselt aurukatel tööle panna. Samuti vihastub Eesner, et Sirgaste eravilja on kolhoosi aurukatlaga pekstud, ta seab ise masina tööle ning tõreleb Arvoga. 

Masinist Elmar, kes on purjus, saab Eesneri omavolitsemise peale niivõrd vihaseks, et tahab talle labidaga pähe virutada, kuid hoop tabab Arvot. Jällegi on Aiaste talus rehepeksu ajal juhtunud mõni õnnetus ning noor Saaremägi toimetatakse linna arsti juurde. Ka Elmaril kästakse kaasa tulla.

Vilmat valdab meeleheide. Ta mõtiskleb selle üle, miks temal armastuses sugugi ei vea, Jaanus ei tulnudki enam sõjaväest tagasi ning Arvo Saaremägi võib labidahoobist koguni surra.

VIIES TANTS

On möödunud kaheksa aastat ning Taavet jõuab tagasi Aiaste tallu, kus kõik on ajahammasratta vahele jäänud, isegi aurukatel seisab kurvalt põllul.

Taavet naljatab virtin Miilile, et tuleb nüüd tallu sulaseks, Miili on hoidnud maja just niisuguses korras nagu see ennem Taaveti lahkumist oli olnud. Roosi suri mitu aastat tagasi.

Taavet mõtiskleb oma lapsepõlve ja läbielatud elu üle. Tal on kahju, et poeg Edgar ei jätka Aniluikede sugu, et tal pole ühtegi järglast.

Kolhoosi oinas ründab Taavetit ning mees vihastub niivõrd, et käsib Miilil valida, kas tallu jääb alles tema või oinas.

Eesneri Eedi on vahetanud ametit, temast on saanud elukindlustaja, Arvo Saaremäe on kombainer. 

Vana aurukatla ümber lõpeb viimane tants, mil oinas ründab äkitselt Eesneri Eedit. Alati on Aiastel juhtunud midagi aurukatla lähedal, nii juhtub ka see kord…..