,,Keisri hull'' J.Kross kokkuvõte

 ,,Keisri hull'' 

J.Kross

Tegevusaeg: 19. saj I poolel (1827-1859)

Tegevuskoht: Eestis, Võisniku mõisas

Raamatu ilmumisaeg: 1978. a

Teose kirjutusstiil: pävikuvorm

Tegelased:

Thimotheus Eberhard von Bock (1787-1836).. oli Liivimaa Võisiku mõisa aadlik, kes oli läbinisti eestimeelne mees – aus, arvestas teistega, heasüdamlik. Ta erines tavalisest mõisnikutüübist oma heade omaduste pooleks. Timo käitumine on eetiline, ettearvamatu, kummaline, humaanne ja eesmärgiline – ülim. Julge mees, kes ei kohku tagajärgede ees, et saavutada mis vaja. Samuti uskus ta et kõik inimesed on võrdsed, olenemata positsioonist ühiskonnas. Läks oma julguse tõttu(tahtis ette võtta sammu Vene tsaaririigiolukorra parandamiseks ning tahtis parandada eestlaste olukorda ja päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest) 9-ks aastaks vangi, kus ta kaotas sära silmist, hambad suust(''võtmega''peksti välja) ja lõppude-lõpuks tunnistati ta hulluks. Enne vangi  iseloomustati teda kui hiilgava välimusega, saledat ja põdrakarva värvi juustega noormeest. Hiljem, kui halli massi. Samuti ei armasta mees viivitamist ega lase ennast kehtestada, olles sealjuures ebainimlikult korrektne ja absoluutselt aus inimene. Ta tegeles hoogsasti ratsutamisega, märgi laskmisega, klaveri mängimisega ning isegi talupoegadega käe surumisega. Kõige selle juures olid tal alguses lähedased suhtes Aleksander I-ga. Ta suri läbi püstolilasu ja oletatavat tegi seda Hr. Lamingu. Tal oli poeg Jüri.

Eeva Mätlik(Katharina von Bock) (Kitty) .. oli alamklassist päritoluga Timo naine, kelle armastus ja austus oli oma mehe vastu suur. Enne abiellumist lasi Timo teda 6 aastat koolitada. Peale Timo surma kolis Jakobi juurde ning käis oma sapipuudulikusest tingimata ikka tihti oma mehe haual. Tal oli poeg Jüri.

Jakob Mätlik ..oli Eeva Mätliku vend, kes uuris Timoga juhtunuist ning on niiöelda selle päevaraamatu autor. Teda iseloomustati kui saksa püstes prantsuse keelt kõnelevat pooleesti talupoega. 13. mai 1829 tegi Annale abieluettepaneku ning sai jaatava vastuse. Terve teose vältel üritas Jakob saada vastuse küsimusele: Kas Timo on hull? Tal oli Annaga laps Eeva(väike Eeva) ning ta kolis oma õe juurest eemale Põltsamaale, kuhu olid 500 rubla eest maja soetanud. 

Peter von Mannteuffel(eesti keeles meeskurat) .. oli Timo (Elizabethi) õemees, kes oli Timo arvates ebasümpaatne, rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseja kahtlustajavaimuga inimene. See kõik seetõttu, et mees oli täiesti tavaline endale mõtlev aadliku tüüpi isiksus, kes oli veel kindralkuberneri kõrv ning keelas oma naisel tolle vennaga suhtlemise.

Hr. La Trobe(Jean, John, Johann Friedrich) .. oli Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekande kirjutama, kuid loobus sellest oma aususe ja heasüdamlikkuse tõttu. 

Anna .. oli Jakobi naine ja Maali tütar, kes sai oma ema surmapäeval teada, et ta on hoopis Hr. Lamingu tütar mitte oma nn isa Aadama oma. Tal oli nurisünnitus, kus ta kaotas poja, kuid hiljem Jakobiga uuesti proovides, said nad tütre Eeva(väike Eeva). Anna suri vanadusse, korjates õunu.

Jüri .. oli Timo poeg, kes oli ustav keisrile ning päris päevaraamatu.

Eeva(väike Eeva) .. oli Jakobi ja Anna tütar, kes abiellus tohtriga ning päris oma vanemate maja.

Hr. Laming .. oli mõisavalitseja ja valitsuse kõrv Võisikul. Timo ei sallinud teda.

Karl .. oli Timo vend, kes avaldas Eevale armastust, kuid sai naiselt korvi. Samuti olid nad Timoga vastuolus.

Dr. Robst .. oli doktor, kes hoolitses mõisarahva eest.

Krahv Peter Pahlen .. oli episoodiline tegelane, kes koosnes tegelikult kahest mehest ning oli välimuselt mitte nii vana kui ta tegelikult oli. Teda iseloomustatud kui maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpead, kes oli sisemiselt pisike ja õige teokas mees. Pilk oli tal natukene kork, kui ka kurb. Tal olid keisriga head suted, kuid keiser reetis ka tema usalduse(saatis maapakku). Pahlen elas Miitaris.

Proua von Himmelstiern .. esineb kahes episoodis, kes oli stereotüüpne aadlikuproua. 

Hr. von Wahl Von Himmelstiern mees, kes ei allunud naise tahetele ning jäi kirikus magama. 

Krahv Lieven ... oli episoodiline tegelane. Tema välimust isloomustati kui kollaka hobuselõustaga, õukonnanaeratuse maskiga, rohama välimusega, vihaste kätega. Samuti öeldi, et ta on keerutaja ja salgaja, patu-ja nutukott ning ülinisti võlts inimene. 

Liisa .. oli toaneitsi.

Juhan .. oli kutsar.

Jettela .. oli 18-aastane peretuttav, kes oli autoriteetne, tark, tragi.Tema isa oli Hr. Laming. Jettelal oli 2 last politseimeistri abiga. 

Tiit .. oli mees, kes kaotas Timo tegude läbi oma silma.Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja,

Maali .. oli Anna ema.

Aadam .. oli Maali mees. 

Käsper .. oli Bockide teener

Elizabeth von Mannteuffel(Elsy) ... oli Timo õde, keda iseloomustas püüdlikkus, kuid ta ei olnud kõige vastumeelsem. Välimuselt oli ta tedretähniline ja justkui poolnohune.

Georg ... oli Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga. Tema Šveitsi lossis oli palju poole põgenikke.

Teose tutvustus: 

Lugu algab sellega , et  üks noormees(Jakob) otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on – Napoleoni sõja aeg. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad   selhetkel kodu mõisa… vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan…. Timo tahab natukene ratsutada. 

Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Eeva oli alamklassist päritoluga talutüdruk, kes soovis väga 14-aastaselt minna Võisiku mõisa tööle. Neiu isa ei olnud selle mõttega päri, kuid andis ikka tütre soovidele järele ja lasi ta mõisa. Eevaga läks kaasa tema vend Jakob(minategelane, päeviku kirjutaja), et olla õele toeks. Seal jäi Eeva silma sealsele mõisnikule Timole, kes ei viivitanud kaua(ta vihkas viivitamist) ning palus neiu isa käest Eeva kätt. Isale see muidugi ei meeldinud alguses, sest talle ei mahtunud päeh et üks aadlik võtab omale alamklassist naise ja mõtles, et mõisnikul on kindlasti mõned kurjad plaanid neiu suhtes. Siiski andis isa jällegi järele ja lubas oma tütre mehele. Siiski ei soovinud Timo kohe Eevaga abielluda vaid saatis tolle viieks aastaks pastor Masingu juurde õppima. Eevaga tuli kaasa ka Jakob. Nad õppisid saksa ja prantuse keelt, kirjandust ja palju muud eluks vajalikku. Viie aasta pärast tuligi Timo ja abiellus Eevaga. Vahepeal tooks lähema ülevaate mõisnikust Timost. Ta oli Liivimaa Võisiku mõisa aadlik, kes oli läbinisti eestimeelne mees – aus, arvestas teistega, heasüdamlik. Ta erines tavalisest mõisnikutüübist oma heade omaduste pooleks. Timo käitumine on eetiline, ettearvamatu, kummaline, humaanne ja eesmärgiline – ülim. Julge mees, kes ei kohku tagajärgede ees, et saavutada mis vaja. Samuti uskus ta et kõik inimesed on võrdsed, olenemata positsioonist ühiskonnas.Teda seloomustati kui hiilgava välimusega, saledat ja põdrakarva värvi juustega noormeest. Samuti ei armasta mees viivitamist ega lase ennast kehtestada, olles sealjuures ebainimlikult korrektne ja absoluutselt aus inimene. Ta tegeles hoogsasti ratsutamisega, märgi laskmisega, klaveri mängimisega ning isegi talupoegadega käe surumisega. Kõige selle juures olid tal alguses lähedased suhtes Aleksander I-ga. 

Seejärel jäi Eeva rasedaks. Olles kolm kuud rase tabas nii teda, kui kõiki teisi suur draagiline sündmus. Nimelt mõisnik Timo võeti kinni ja viidi vangi. Alguses ei saanud keegi midagi aru, mis ja miks. Kuuldi vaid, et kõiges on süüdi mõisniku saadetud kriitiline kiri. Hiljem tuli ka kirja sisu ilmsiks. Timo oli saatnud keisrile kirja, kus ta kritiseeris tema ja tema esivanemate rumalust, uhkust ja omakasupüüdlikust. Samuti hõõrus ta nina alla mitmeid probleeme riigis ja tahtis parandada eestlaste olukorda – vabastata nad talupojaseisusest ning tuua nõuda neile rohkem võimalusi. Keisrile ei meeldinud aga Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed ning lasi mehe vahistada. Timo oli 9-aastat vangistuses, kus ta vabatati vaimuhaiguse tõttu. Nimelt loeti mees paberitega hulluks ning pandi ta Võisiku mõisa koduaresti – ta ei tohtinud vallast lahkuda. Vabanemisel nägi aadlik oma poega Jüri esimest korda. Hilisemalt kirjeldati Timo välimust kui halli massi – tema värv oli hall, sest juuksed ja nahk oli tõmbunud just seda värvi. Sealsetest oludest pääsemiseks plaanisid nad perekonnaga(Timo, Eeva, Jüri) põgeneda maalt. Ennist aga sõitsid nad Pahleni juurde selle asjus nõu küsima. Pahlen oli  episoodiline tegelane, kes koosnes tegelikult kahest mehest ning oli välimuselt mitte nii vana kui ta tegelikult oli. Teda iseloomustatud kui maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpead, kes oli sisemiselt pisike ja õige teokas mees. Pilk oli tal natukene kork, kui ka kurb. Tal olid keisriga head suhted, kuid keiser reetis ka tema usalduse(saatis maapakku). Pahlen elas Miitaris. Seal ütles Pahlen kuldsed sõnad: ,, ..välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju.''. Nende sõnade peale muutus Timo mõtlemine ja ta otsustas põgenemisplaani pooleli jätta. 

Teos lõppeb sissekandega  ,,Tallinnas” Londoni” hotellis, tuba nr.11, 14-ndal juunil 1859''

Ta on juba 70 täis. Anna on 5 aastat surnud Eeva õpib linnas.  Suur- Eeva käib ikka Timo haual. Endal on sapi häda ja sõidab minema käsikirjad andis Eeva kätte . Tütrele saatis tetamendi, milles ta pärib Põltamaa maja. Päevaraamatu annab Jürile.

Kirjutusstiil: 

Kirjastiil oli kergelt loetav, kuigi Jaan Krossi laused olid pikad ja tihedad. Samuti kasutas ta palju keelendeid ja sõnamänge. Üldiselt on tema keelekasutus ja lauseehitused keerulised, kuid siiski haaravad. 

Tegemist on universaalse teosega, kust saab palju mõtteid eluks. Minule jäid silma pigem huvitavad ja detailselt läbi mõeldud tegelased. See romaan on üliinimlikule filosoofiale toetuv teos. 

Tsitaadid:

,,Armastus on kõigest vägevam''

,,Ärgem süüdistage iial  oma valitsejaid''

,,Ma ei ole nende kahetsusväärsete seast, kelle aadellikkus piirdub nende vapiga. Te teate kõik, kelle ma olen naiseks võtnud.''

,,Issand Jumal – mis tähendab olla normaalne?''

,,Mina olen hull ja tohin täielikult tõtt kõnelda''

,,Väiksed ja suured – aja varingus kaotame me kõik ja saame põrmuks, millel pole ei rõõme, ei hirmu.''

,,Suur armastus peaks ju olema see, mis armastab armastuse nimel kas või surma!?''

,,Me pöörame kõik näod kõrvale, kui mingi asi on liiga selge''

,,Kes valetab, selle suu tapab tema hinge ära.''

,,Oo – issand mängib Beethovenit'' (lõuemürina kohta)

,,Me pöörame kõik näo kõrvale, kui mingi asi on liiga selge.''

,,Pole rohkem püsivaid põhimõtteid maailmas kui need: Armastus, Tõde, Jumal. ''

,,Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiira.'' Jakob ütles Peter von Mannteuffeli kohta

,,Ei piipu, ei poega.''

,, .. tõe peaks selgitama juba ajaloo pärast, juba tõe enese pärast.. ''

,, .. ajalugu ajalooks ja tõde tõeks – inimesel peab olema õigus nõuda südamerahu asemel vähemalt oma tükikest teadmatust!''

Veel detaile:

vene vanglad olid kohutavad

keisrile saadeti manifest Maapäeval

Eeval(Timo naisel) oli enne tema poega Jüri üks nurisünnitus(samuti poeg)

Jakobi ja Eeva probleem – neid ei kohelda nii nagu kõrgest ühiskonnast inimesi, kuid nad ei ole ka veel aadlikega päris samaväärsed.

Kõik tegelased on ka päriselt elanud

NSV Liidu aegne

Aleksander I tahtis muuta Timo maailmavaateid ja kavatsusi

Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli

selle 5 aasta sees, kui Eeva(Timo naine) Masingu juures õppis oli Timo Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, kuid korvi saanud

Eeva pidi oma nime muutma, et abielluda

kodused korraldused muutusid pärast vangistust

Anna jäi jakobile esimest korda silma Kolga-Jaani kiriku juures

põgenemist plaaniti 3 korda – 1.kapten 2. Jüri oli haige(mädane angiin) 3. Pahleni sõnad