"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte

Tegevuspaik: Wikmani gümnaasium Tallinnas

Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased):

• Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud

• ·      härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki
• ·      Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik
• ·      Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust
• ·      Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud

• ·      Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne
• ·      Kristjan Koorman - klassivend
• ·      Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju
• ·      Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
• ·      Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku
• ·      Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas
• ·      Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus
• ·      Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna
• ·      Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg
• ·      Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht)
• ·      Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna
• ·      Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga

  10. klass:     Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad.

     Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks).

     Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik (kes tavaliselt klassiüritustel ei käi). Virve tulebki, suudlevad esimest korda, kuid Virve ütleb, et Jaak talle järgmised 2 nädalat ei helistaks, et ta saaks rahulikult oma eksamid ära teha.

     Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka “Wikmani poisid” - viisakad, korralikud, ausad jne.

     Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta talle midagi ja läheb lihtsalt koju.

     Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Poisid räägivad kohvikus oma suveplaanidest ja seal kuuleb Jaak teiste käest, et Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile. Kui Jaak helistab, et küsida, miks tema kôige viimasena kuulis, kutsub Virve ta (kuigi vist mitte väga tôsiselt) nendega kaasa, kuid Jaagu isa ei luba minna. Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid, käivad tihti koos väljas. Härra Wikman on vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika, mis varem oli kahe piiril, saab isegi viie. Aino on Tartu Ülikooli sisse saanud ja Penn ei oska enam temaga käituda.Aga Juss vôttis Wikmani koolist paberid välja ja läks hoopis Kustisse (tehnika).

11.klass:     Wikmani koolis teeb iga lend ise oma lôpumärgi kavandi - otsustatakse Jaagu tehtud kavandi kasuks (vôistluses Joodikuga) ja esimeseks kokkutuleku ajaks märgitakse 1943. aasta suvi - viis aastat peale lôpetamist. Märk kingitakse ka meeldivamatele ja meeldejäävamatele ôpetajatele, muuhulgas otsustab klass kinkida märgi ka ôpetaja Tooderile - usuôpetuse ôpetajale, kes nende pärast töölt lahkus. Märke  üle andma määratakse Jaak ja Laasik (Riks ei taha alguses tulla, aga kui Penn vihjab, et pôhjus on arvatavasti nende konkurentsis Virve pärast, annab Riks järele ja lubab tulla.

     Tooder on viimane ôpetaja, kellele märk viiakse ja enne tema juurde minekut teevad poisid kohvikus pausi, kuna tunnevad end veidi ebakindlalt (kuna ladina keele ôpetaja, keda nad ainult sallisid, tahtis et nad räägiksid tema surevale naisele, et ta on neile väga kallis, et teda rahustada). Seal näeb neid Virve ja kutsub nad enda juurde kohvile (Aino on nädalavahetuseks koju tulnud), öeldes et “Mispärast peab ainult Ainol austaja kohvilauas olema. Las mul olla ka. Ja koguni kaks.” (annab jälle môlemale lootust) Nii Riks kui Jaak lubavad minna.

     Tooder tahab teada, miks nad talle märgi tôid, kui nad temaga eelmisel kevadel niiviisi käitusid. Poisid ei oska vastata ja Tooder ütleb ise, et see peaks olema andeks palumise märk, aga seda pole vaja, sest plahvatus prügikastis oli talle “jumala märk”, et ta ei sobi ôpetajaks ja ta on nüüd seepeale hakanud oma elu jumalale meelepärasemalt elama. Külalisi tuleb teretama ka tema 8 aastan poeg (samuti usuhulluks kasvatatud), kes tahab näha, “millised külalised jumal saatis”.

     Virve juures kutsub Penn Aino kuu aja pärast (detsembris) toimuvale klassiôhtule, öeldes, et siis teab Aino piisavalt pikka aega ette, et planeerida. Selle peale kutsub Jaak omakorda Virvet peole. Virve ütleb, et sinna on nii palju aega, mispeale Juss ütleb, et Virve kogub kôigi klassi poiste kutsed kokku ja siis valib, kellega läheb. Seepeale kutsub Riks omakorda Virvet peole. Penn kutsub Aino tantsima ja kuna Riks Virvet ei kutsu, kutsub Jaak ta ise ja küsib tantsu ajal tema käest, kummaga ta peole läheb. Virve vastab, et Jaaguga, aga lihtsalt ei raatsinud Riksile enne öelda, lubab kohe peale tantsu öelda, aga Riks on juba vahepeal ära läinud (ta on ka varem ilma hüvastijätmata lahkunud).

     Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti tüdrukute kooli (kuna paljudel poistel on seal koolis tuttavaid). Kuna sel päeval on Virve ukse peal vastas, tômbavad Jaak ja Riks omavahel tikku ja Riks läheb tööd viima, kuid jääb trammi alla ja satub koljupôhimiku murruga haiglasse. Ta seisund on küll väga raske, kuid ta hakkab paranema ja Virve tuleb Jaaguga koolipeole. Penn tahab peale seda kohvikusse edasi minna (raha tal küll pole, kuid tal on idee), kuid Virve ütleb, et ta läheb ära koju ja Sirkel läheb teda saatma. Jalutavad ja suudlevad ja Virve ütleb, et ei tahtnud kohvikusse minekuga Riksi paranemist ära sônuda.

    Penni idee seisneb selles, et ta kutsub Tumbu koos tolle tüdrukuga nendega kaasa, kuid soovib tee peal Tumbu juurest läbi hüpata, et koju helistada, et vanemad ei muretseks. Seal küsib ta näha Tumbu briljantidega kella, varastab selle ära kui Tumbu vanematega räägib ja jätab kohvikus salaja arve asemel panti. Järgmisel päeval ajab ta kamba peale 22 krooni arve jaoks kokku (selle jaoks pidi ta veel oma vanemate tagant 10 krooni varastama) ja ostab kella välja, läheb Tumbu juurde ja räägib talle, et tema isa tahaks seda kella osta ja ajab ise käe kellaga mantli taskusse, kus Tumbu seda muidu hoiab. Tumbu ütleb, et tal pole plaanis seda müüa ja Penn läheb koju, jättes kella sinna, kust ta selle alguses saanud oli.

     Kui Riks paari kuu pärast kooli tuleb ei tee Jaak külmetuse pärast kehalist kaasa ja nad jäävad kahekesi klassi ja lähevad Virve pärast tülli. Samal ajal astub sisse  Penn ja soovitab neil jälle tikku tômmata (kaotaja jätaks vabatahtlikult Virve ümber tiirlemise), aga Riks keeldub kohe. Seepeale soovitab Penn ainult Jaagul tômmata, kuid Jaak ütleb, et see on Virve otsus, keda ta tahab.

     Nende klassil pidi muidu matemaatika lôpueksam teiste ainete kasuks ära jääma, kuid matemaatikaôpetaja tahtab oma tahet peale suruda ja korraldab laupäevasel päeval matemaatikaeksami, mille jaoks on aega 3 tundi (ise nimetab suureks kontrolltööks). Rohkem kui pool klassist aga on sel ajal sôjaväekomissariaadis (organiseeriti Jaurami isa abiga just sellele ajale) ja klassis on ainult 7-8 poissi. Õpetaja vihastab, aga eksam jääbki kôigil tegemata.

     Peale kooli lôppu toimub ekskursioon Rootsi - umbes 10-15 poissi vôtavad osa, Riks ei vôta, sest tal pole raha ja juuni on harjamüümiseks parim kuu. Rootsis lähevad Jaak, Penn, Rumma ja Kristjan neljakesi sööma ja hakkavad mingitele neiudele silma tegema. Lähevad ôhtul kôik koos välja (4 tüdrukut ja 4 poissi), Jaak (ja teised vist ka enda omadega) seksib vôôra tüdrukuga (otseselt ei öelda, aga antakse môista). Järgmisel päeval saadab Jaak Virvele postkaardi, osaliselt süütundest. Enne Rootsi reisi lôppu loeb Jaak ajalehest, kuidas Rootsis kajastatakse parasjagu Eestis toimuvaid sündmusi (Päts on saanud presidendiks ja paljudele poliitvangidele anti amnestia) ja hakkab taipama, et Eestis toimub midagi kahtlast.

    Eestis antakse neile ka lôputunnistused (enne jäeti ekskursioonileminejatele andmata, et neid selle abil halvast käitumisest eemale hoida),nad lähevad Maria juurde, kes oli lubanud neile peale kooli lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane (sôjast ei teata veel midagi). Peale seda läheb Jaak koos Penniga Pukspuude juurde ja kuuleb Virve käest, et viimane läheb koos tädiga kaheks kuuks Soome. Suudlevad, siis avastab Jaak, et Riks on ka seal ja kahtlustab, et Riks oli olnud Virve mitte Jussi juures.

     Järgmine peatükk toimub viis aastat hiljem klassikokkutulekul. See korraldatakse Pukspuude majas, kuna muud vôimalust pole (Penni vanemad on pursuidena arreteeritud, tema ise mobiliseeritud Punaarmeesse, Juss ja paljud teised ka, Trulli môis osaliselt rüüstatud ja isa arreteeritud, osad on vôetud vägisi vôi omal soovil sakslaste poolele jne). Virve, Aino ja proua Pukspuu peaksid sel ajal olema maal oma suvilas Osad poisid lähevad vaadete pärast tülli (osad on punaste, teised sakslaste poole peal). Kui kôik on ära läinud ja Jaak koos Kristjani ja Rummaga veel nôusid peseb, avastab ta, et Virve on ka koju jôudnud. Teised kaks lähevad ära, Virve ja Jaak (kes pole vahepeal eriti kohtunud, sest Jaak oli Tartus koolis) seksivad, Pukspuude maja tabab pomm, kuid nad jäävad môlemad ellu.

    Järgmine peatükk on aasta edasi hüpanud, Virve ja Jaak käivad siiani, aga Jaak on mitu kuud enam-vähem ilma pôhjuseta vangis olnud. Läheb Pukspuude juurde, kuid Virve ema ei tea, kus Virve on (on ise just suvilast tulnud), aga arvab, et äkki on teises suvilas, mille nad odavalt ostsid. Jaak saab tuttava käest dokumendi ja läheb jalgrattaga sinna suvilasse (umbes 40 km). Virvet seal ei ole, aga kôrval Tooderi suvilas on härra Tooder koos oma poja Aabeliga.

    Härra Tooder ja Aabel hakkavad parajasti pisikese sôudepaadiga ära minema - sinna, kuhu jumal kannab, peaasi, et ära. Jaak üritab neile seletada, et nad ei suuda tormist merd ületada ja palub neil mitte minna, kuid Tooder ütleb, et kôik sôltub jumala tahtest ja lahkub koos pojaga ikkagi, lauldes laulu “Mis jumal teeb, on ikka hea”.

     Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Vastu kôigi ootusi on Aino otsustanud Penni sôjast tagasi ootama jääda (kuna môlemad olid rohkem pidutsejad, peeti nende suhet ka kerglaseks lôbutsemiseks). Proua Pukspuu avastab kohvi keetma minnes, Virve kirja, kus seisab, et Virve pôgenes koos sôbrannaga üle mere. Umbes samal ajal saabub Juss sôjast koju.

Point: räägib sellest, kuidas 10. klassi poistest arenevad mehed, kes lôpuks (paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sôtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.

Härra Wikman oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt.

Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis!"

Haridusministeerium heitis aeg-ajalt Wikmani gümnaasiumile ette keeltega liialdamist. Hoolimata sellest leidis härra Wikman, et keeli peaks olema veel rohkem. Ta arvas, et vähemalt ühes Eesti koolis peab õpetama eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Ja tõelistele entusiastidele veel kreeka ja itaalia keelt. Tal oli tõsiselt kahju, et ta ei suutnud nende keelte õpetamist Wikmani koolis organiseerida.

Poliitikat härra direktor Wikmani gümnaasiumis teha ei lubanud, vähemalt parteipoliitikat mitte. Wikmani gümnaasiumis tehti ainult haridus-poliitikat ja seda kästi teha oma parema arusaama järgi kõigest väest.

Härra Wikman oli demokraat. Temale ei olnud tähtis, kas poiss on ministri või töölisperekonnast - koolikorrale pidid alluma kõik.

Direktor Wikman jäi haigeks ja läks Viini ravile. Veel enne Viini minekut rääkis ta oma parimate õpilastega. Ta palus neil olla niisugused poisid, nagu ta oli tahtnud, et nad on. Ta mõistis väga hästi, et mida vanemaks poisid saavad, seda enam hakkavad nende eesti haritlase ideaalid tema omast erinema. Aga kõige üldisemates asjades, aususe ja truuduse teatud väärtustes, käskis härra Wikman poistel tema ideaalile truuks jääda.

Direktor Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe kalmistule.

Mina lugesin Jaan Krossi raamatut ,,Wikmani poisid". Kirjutasin selle põhjal kirjandi oma lemmikõpetajast Wikmani koolis, kelleks oli Johan Wikman. Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks - sellepärast oligi härra Johan Wikman minu lemmikõpetajaks Wikmani koolis.

Loodan, et oli abiks! Edu!