Tegevuspaik: Wikmani gümnaasium Tallinnas
Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased):
- Sirkel Jaak -
priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud
- ·
härra Wikman -
kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki
- ·
Trull - klassi
kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik
- ·
Usukannataja e.
vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust
- ·
Laasik Riks - tark,
ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka
Virvesse armunud
- ·
Rumma - klassivend,
tubli matemaatikas, füüsikas, jne
- ·
Kristjan Koorman -
klassivend
- ·
Maim e. Joodik -
boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju
- ·
Juss Pukspuu -
rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
- ·
Jauram -
pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku
- ·
Penn e. Penno -
koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas
- ·
Terrepson -
klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus
- ·
Tummel e. Tumbu-
klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna
- ·
Linkman e. Valge
Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg
- ·
Maria - putkatädi,
kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht)
- ·
Aino Pukspuu -
Jussi vanem ôde, Penni sôbranna
- ·
Virve Pukspuu -
Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga
10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis
magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi
lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva
tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja
magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab
kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi
üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel
gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami.
Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik
ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus.
Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi
poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn,
aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad.
Varsti jääb
Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja
käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja
Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse
esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni
eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes
sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks).
Peale seda
käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid
vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga)
sünnipäeval, kus on ka Laasik (kes tavaliselt klassiüritustel ei käi). Virve
tulebki, suudlevad esimest korda, kuid Virve ütleb, et Jaak talle järgmised 2
nädalat ei helistaks, et ta saaks rahulikult oma eksamid ära teha.
Ühel päeval
kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde
ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal
on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb
poistele südamele, et nad oleksid ikka “Wikmani poisid” - viisakad, korralikud,
ausad jne.
Virvele
meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse
keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib
hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt
Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile
külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli
möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile
flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei
teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi
sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema
juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb
järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta talle midagi ja läheb
lihtsalt koju.
Härra Wikman
sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et
Wikmani ellujäämine oleks ime. Poisid räägivad kohvikus oma suveplaanidest ja
seal kuuleb Jaak teiste käest, et Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile.
Kui Jaak helistab, et küsida, miks tema kôige viimasena kuulis, kutsub Virve ta
(kuigi vist mitte väga tôsiselt) nendega kaasa, kuid Jaagu isa ei luba minna.
Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles
kingituseks särgi ja päikeseprillid, käivad tihti koos väljas. Härra Wikman on
vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika, mis varem
oli kahe piiril, saab isegi viie. Aino on Tartu Ülikooli sisse saanud ja Penn
ei oska enam temaga käituda.Aga Juss vôttis Wikmani koolist paberid välja ja
läks hoopis Kustisse (tehnika).
11.klass: Wikmani
koolis teeb iga lend ise oma lôpumärgi kavandi - otsustatakse Jaagu tehtud
kavandi kasuks (vôistluses Joodikuga) ja esimeseks kokkutuleku ajaks märgitakse
1943. aasta suvi - viis aastat peale lôpetamist. Märk kingitakse ka
meeldivamatele ja meeldejäävamatele ôpetajatele, muuhulgas otsustab klass
kinkida märgi ka ôpetaja Tooderile - usuôpetuse ôpetajale, kes nende pärast
töölt lahkus. Märke üle andma määratakse
Jaak ja Laasik (Riks ei taha alguses tulla, aga kui Penn vihjab, et pôhjus on
arvatavasti nende konkurentsis Virve pärast, annab Riks järele ja lubab tulla.
Tooder on
viimane ôpetaja, kellele märk viiakse ja enne tema juurde minekut teevad poisid
kohvikus pausi, kuna tunnevad end veidi ebakindlalt (kuna ladina keele ôpetaja,
keda nad ainult sallisid, tahtis et nad räägiksid tema surevale naisele, et ta
on neile väga kallis, et teda rahustada). Seal näeb neid Virve ja kutsub nad
enda juurde kohvile (Aino on nädalavahetuseks koju tulnud), öeldes et
“Mispärast peab ainult Ainol austaja kohvilauas olema. Las mul olla ka. Ja
koguni kaks.” (annab jälle môlemale lootust) Nii Riks kui Jaak lubavad minna.
Tooder tahab
teada, miks nad talle märgi tôid, kui nad temaga eelmisel kevadel niiviisi
käitusid. Poisid ei oska vastata ja Tooder ütleb ise, et see peaks olema andeks
palumise märk, aga seda pole vaja, sest plahvatus prügikastis oli talle “jumala
märk”, et ta ei sobi ôpetajaks ja ta on nüüd seepeale hakanud oma elu jumalale
meelepärasemalt elama. Külalisi tuleb teretama ka tema 8 aastan poeg (samuti
usuhulluks kasvatatud), kes tahab näha, “millised külalised jumal saatis”.
Virve juures
kutsub Penn Aino kuu aja pärast (detsembris) toimuvale klassiôhtule, öeldes, et
siis teab Aino piisavalt pikka aega ette, et planeerida. Selle peale kutsub
Jaak omakorda Virvet peole. Virve ütleb, et sinna on nii palju aega, mispeale
Juss ütleb, et Virve kogub kôigi klassi poiste kutsed kokku ja siis valib,
kellega läheb. Seepeale kutsub Riks omakorda Virvet peole. Penn kutsub Aino
tantsima ja kuna Riks Virvet ei kutsu, kutsub Jaak ta ise ja küsib tantsu ajal
tema käest, kummaga ta peole läheb. Virve vastab, et Jaaguga, aga lihtsalt ei
raatsinud Riksile enne öelda, lubab kohe peale tantsu öelda, aga Riks on juba
vahepeal ära läinud (ta on ka varem ilma hüvastijätmata lahkunud).
Koolipeo
nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia
ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd
alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma
tehtud lahenduskäigu kiiresti tüdrukute kooli (kuna paljudel poistel on seal
koolis tuttavaid). Kuna sel päeval on Virve ukse peal vastas, tômbavad Jaak ja
Riks omavahel tikku ja Riks läheb tööd viima, kuid jääb trammi alla ja satub
koljupôhimiku murruga haiglasse. Ta seisund on küll väga raske, kuid ta hakkab
paranema ja Virve tuleb Jaaguga koolipeole. Penn tahab peale seda kohvikusse
edasi minna (raha tal küll pole, kuid tal on idee), kuid Virve ütleb, et ta
läheb ära koju ja Sirkel läheb teda saatma. Jalutavad ja suudlevad ja Virve
ütleb, et ei tahtnud kohvikusse minekuga Riksi paranemist ära sônuda.
Penni idee
seisneb selles, et ta kutsub Tumbu koos tolle tüdrukuga nendega kaasa, kuid
soovib tee peal Tumbu juurest läbi hüpata, et koju helistada, et vanemad ei
muretseks. Seal küsib ta näha Tumbu briljantidega kella, varastab selle ära kui
Tumbu vanematega räägib ja jätab kohvikus salaja arve asemel panti. Järgmisel
päeval ajab ta kamba peale 22 krooni arve jaoks kokku (selle jaoks pidi ta veel
oma vanemate tagant 10 krooni varastama) ja ostab kella välja, läheb Tumbu
juurde ja räägib talle, et tema isa tahaks seda kella osta ja ajab ise käe
kellaga mantli taskusse, kus Tumbu seda muidu hoiab. Tumbu ütleb, et tal pole
plaanis seda müüa ja Penn läheb koju, jättes kella sinna, kust ta selle alguses
saanud oli.
Kui Riks paari
kuu pärast kooli tuleb ei tee Jaak külmetuse pärast kehalist kaasa ja nad
jäävad kahekesi klassi ja lähevad Virve pärast tülli. Samal ajal astub
sisse Penn ja soovitab neil jälle tikku
tômmata (kaotaja jätaks vabatahtlikult Virve ümber tiirlemise), aga Riks keeldub
kohe. Seepeale soovitab Penn ainult Jaagul tômmata, kuid Jaak ütleb, et see on
Virve otsus, keda ta tahab.
Nende klassil
pidi muidu matemaatika lôpueksam teiste ainete kasuks ära jääma, kuid
matemaatikaôpetaja tahtab oma tahet peale suruda ja korraldab laupäevasel
päeval matemaatikaeksami, mille jaoks on aega 3 tundi (ise nimetab suureks
kontrolltööks). Rohkem kui pool klassist aga on sel ajal sôjaväekomissariaadis
(organiseeriti Jaurami isa abiga just sellele ajale) ja klassis on ainult 7-8
poissi. Õpetaja vihastab, aga eksam jääbki kôigil tegemata.
Peale kooli
lôppu toimub ekskursioon Rootsi - umbes 10-15 poissi vôtavad osa, Riks ei vôta,
sest tal pole raha ja juuni on harjamüümiseks parim kuu. Rootsis lähevad Jaak,
Penn, Rumma ja Kristjan neljakesi sööma ja hakkavad mingitele neiudele silma
tegema. Lähevad ôhtul kôik koos välja (4 tüdrukut ja 4 poissi), Jaak (ja teised
vist ka enda omadega) seksib vôôra tüdrukuga (otseselt ei öelda, aga antakse
môista). Järgmisel päeval saadab Jaak Virvele postkaardi, osaliselt süütundest.
Enne Rootsi reisi lôppu loeb Jaak ajalehest, kuidas Rootsis kajastatakse
parasjagu Eestis toimuvaid sündmusi (Päts on saanud presidendiks ja paljudele
poliitvangidele anti amnestia) ja hakkab taipama, et Eestis toimub midagi
kahtlast.
Eestis antakse
neile ka lôputunnistused (enne jäeti ekskursioonileminejatele andmata, et neid
selle abil halvast käitumisest eemale hoida),nad lähevad Maria juurde, kes oli
lubanud neile peale kooli lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma
tulevikuplaane (sôjast ei teata veel midagi). Peale seda läheb Jaak koos
Penniga Pukspuude juurde ja kuuleb Virve käest, et viimane läheb koos tädiga
kaheks kuuks Soome. Suudlevad, siis avastab Jaak, et Riks on ka seal ja
kahtlustab, et Riks oli olnud Virve mitte Jussi juures.
Järgmine
peatükk toimub viis aastat hiljem klassikokkutulekul. See korraldatakse
Pukspuude majas, kuna muud vôimalust pole (Penni vanemad on pursuidena
arreteeritud, tema ise mobiliseeritud Punaarmeesse, Juss ja paljud teised ka,
Trulli môis osaliselt rüüstatud ja isa arreteeritud, osad on vôetud vägisi vôi
omal soovil sakslaste poolele jne). Virve, Aino ja proua Pukspuu peaksid sel
ajal olema maal oma suvilas Osad poisid lähevad vaadete pärast tülli (osad on
punaste, teised sakslaste poole peal). Kui kôik on ära läinud ja Jaak koos
Kristjani ja Rummaga veel nôusid peseb, avastab ta, et Virve on ka koju
jôudnud. Teised kaks lähevad ära, Virve ja Jaak (kes pole vahepeal eriti
kohtunud, sest Jaak oli Tartus koolis) seksivad, Pukspuude maja tabab pomm,
kuid nad jäävad môlemad ellu.
Järgmine
peatükk on aasta edasi hüpanud, Virve ja Jaak käivad siiani, aga Jaak on mitu
kuud enam-vähem ilma pôhjuseta vangis olnud. Läheb Pukspuude juurde, kuid Virve
ema ei tea, kus Virve on (on ise just suvilast tulnud), aga arvab, et äkki on
teises suvilas, mille nad odavalt ostsid. Jaak saab tuttava käest dokumendi ja
läheb jalgrattaga sinna suvilasse (umbes 40 km). Virvet seal ei ole, aga kôrval
Tooderi suvilas on härra Tooder koos oma poja Aabeliga.
Härra Tooder ja
Aabel hakkavad parajasti pisikese sôudepaadiga ära minema - sinna, kuhu
jumal kannab, peaasi, et ära. Jaak üritab neile seletada, et nad ei suuda
tormist merd ületada ja palub neil mitte minna, kuid Tooder ütleb, et kôik
sôltub jumala tahtest ja lahkub koos pojaga ikkagi, lauldes laulu “Mis jumal
teeb, on ikka hea”.
Jaak läheb
Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Vastu
kôigi ootusi on Aino otsustanud Penni sôjast tagasi ootama jääda (kuna môlemad
olid rohkem pidutsejad, peeti nende suhet ka kerglaseks lôbutsemiseks). Proua
Pukspuu avastab kohvi keetma minnes, Virve kirja, kus seisab, et Virve pôgenes
koos sôbrannaga üle mere. Umbes samal ajal saabub Juss sôjast koju.
Point:
räägib sellest, kuidas 10. klassi poistest arenevad mehed, kes lôpuks (paljud
oma soovi vastaselt) rebitakse sôtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei
saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult
olla hoopis tugev, ja vastupidi.
Härra Wikman
oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes
pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda
kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed
punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi
etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal
kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba -
ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt.
Härra Wikman
tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus
huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta
teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab
endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus
tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud
sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui
keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie
koolis!"
Haridusministeerium
heitis aeg-ajalt Wikmani gümnaasiumile ette keeltega liialdamist. Hoolimata
sellest leidis härra Wikman, et keeli peaks olema veel rohkem. Ta arvas, et
vähemalt ühes Eesti koolis peab õpetama eesti, prantsuse, inglise, saksa,
ladina, vene, soome ja poola keelt. Ja tõelistele entusiastidele veel kreeka ja
itaalia keelt. Tal oli tõsiselt kahju, et ta ei suutnud nende keelte õpetamist
Wikmani koolis organiseerida.
Poliitikat
härra direktor Wikmani gümnaasiumis teha ei lubanud, vähemalt parteipoliitikat
mitte. Wikmani gümnaasiumis tehti ainult haridus-poliitikat ja seda kästi teha
oma parema arusaama järgi kõigest väest.
Härra Wikman
oli demokraat. Temale ei olnud tähtis, kas poiss on ministri või
töölisperekonnast - koolikorrale pidid alluma kõik.
Direktor
Wikman jäi haigeks ja läks Viini ravile. Veel enne Viini minekut rääkis ta oma
parimate õpilastega. Ta palus neil olla niisugused poisid, nagu ta oli tahtnud,
et nad on. Ta mõistis väga hästi, et mida vanemaks poisid saavad, seda enam
hakkavad nende eesti haritlase ideaalid tema omast erinema. Aga kõige
üldisemates asjades, aususe ja truuduse teatud väärtustes, käskis härra Wikman
poistel tema ideaalile truuks jääda.
Direktor
Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm
põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe
kalmistule.
Mina lugesin
Jaan Krossi raamatut ,,Wikmani poisid". Kirjutasin selle põhjal kirjandi
oma lemmikõpetajast Wikmani koolis, kelleks oli Johan Wikman. Ta oli mõistev ja
hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga
tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele
surematuteks - sellepärast oligi härra Johan Wikman minu lemmikõpetajaks
Wikmani koolis.
Loodan, et oli abiks! Edu!