„Triumfikaar“ Erich Maria Remarque , Kokkuvõte

Erich Maria Remarque, „Triumfikaar“ 

Tegevus toimub paar sajandit tagasi. Pransusmaal Pariisis.

    Erich Maria Remarque`i “Triumfikaar“ on lugu saksa pagulase Ravici elust. Ravic elab hotellis “International“, mis on pagulaste elukoht Pariisis. Mees on ametilt arst ja töötab illegaalselt ühes kliinikus. Ravic on üksik mees, kes peab kogu aeg valvel olema, et teda ei leitaks ja maalt välja ei saadetaks. Ühel õhtul kohtub ta Seine`i jõe sillal kauni naise Joaniga, kellesse ta armub. Naine on endast väljas, sest tema mees lebab hotellitoas surnuna. Ravicil hakkab Joanist kahju ja ta võtab naise endaga hotelli kaasa, kartes, et muidu võib see jääda nende esimeseks ja ka viimaseks kohtumiseks. Ravici ja Joani juhuslikust tutvusest saab alguse suur armastus. Ravicil on ka sõber Morozov, kes elab temaga samas hotellis ja töötab lokaalis uksehoidjana. Morozov aitab Joanil saada tööd samasse lokaali. Raamatu alguses on meeleolu lõbus ja kogu aeg pidutsetakse, vaatamata sellele, et neid varitseb maalt väljasaatmise oht. Teose lõpus muutub meeleolu süngemaks, sest sõja toimumine muutub aina reaalsemaks. Kord sõidavad Ravic ja Joan ilusasse kohta nimega Antibes puhkama. Seal aitab Ravic päästa üht võõrast naist, kes on vigastada saanud. Kohale kutsutakse ka politsei, kes soovib Ravicilt saada tunnistusi toimunu kohta ja soovib näha tema dokumente. Ravic üritab midagi kokku valetada, aga see ei õnnestu ja ta saadetakse maalt välja. Mees naaseb kolme kuu pärast ja selle aja jooksul on paljugi muutunud. Joan on leidnud omale uue näitlejast mehe, kes teda jumaldab. Ravic arvab, et Joan ei armasta teda enam ja ei tule ta juurde kunagi tagasi. Joan üritab Ravicit veenda, et ta on ainus mees, keda naine on kunagi tõeliselt armastanud, aga Ravic ei vaja teda, sest ta on üksik uitaja. Kord näeb Ravic meest, kes teda koonduslaagris piinas ja ta sõbrad tappis. Ta kohtub Haakega mitmeid kordi ja peab plaani, kuidas meest tappa. Lõpuks viib ta Haake metsa, tapab ta ja matab maha. Sel hetkel tunneb ta, et minevik ei kummita teda enam. Lõpuks saab ka Joani uus mees teada, et naine ei armasta teda. Ta vehib püstoliga ja Joan saab kaelast haavata. Ravic üritab naise elu päästa, opereerides teda, aga see ei õnnestu. Joan avaldab Ravicile armastust ja sureb. Raamatu lõpus on kõik juba kindlad, et Saksamaa ja Prantsusmaa vahel puhkeb sõda. Kõik, kes saavad, üritavad põgeneda, aga Ravic läheb hotelli. Juba ette teades, et politsei on seal ja laseb end kinni võtta. Ravic saadetakse maalt välja.

 Tegelased

Ravic- saksa pagulane

Joan Madou- näitlejanna ja Ravici armastatu

Morozov- Ravici sõber

„Tuult ei saa luku ja riivi taha panna.“

„Armukadetseda võib armastust, mida teistele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse.“

„Tõde tundub sageli ebatõena.“

„Mees ei ole mees, kui raha on naise käes.“

Teose põhiideeks on  inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile.

Mulle raamat meeldis, kuna see oli kaasakiskuv ja äärmiselt huvitav. Üks paremaid raamatuid, mis ma lugenud olen.

„Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad ” Eduard bornhöhe, Lugemiskontrolli küsimused-vastused

1. Milline mõis kuulus Agnese isale?

 Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis.

     

2. Agnese isa nimi.

 Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen.

3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda?

    Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega    abielluda.

4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid?

Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane.

     

5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli?

Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi.

     

6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema?

Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks  ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts.

7. Gabrieli kasuvennad.

Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg.

8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks?

Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititši vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima.

  

Kes oli Siim?

Siim oli Ivo käsilane, kes sattus Gabrieli ja Agnese tee peale.

 

 

10. Miks karjatas Agnes unes „ Gabriel”?

Agnes karjatas unes „Gabriel”, sest ta nägi hirmsat unenägu, kus Gabriel mängis suure karuga. Karu läks vihaseks ja lõi mehe maha. Gabriel jäi vereloiku lamama.

 

11. Mis oli Gabrieli isa nimi?

Gabrieli isa nimi oli Gavrilo Sagorski.

 

12. Mis oli Gabrieli ema nimi?

   Gabrieli ema nimi oli Maali. Maali oli Oru Juhani tütar.

 

13. Millise jõe orus asus Gabrieli kodu?

    Gabrieli kodu asus Jägala jõe orus.

 

14. Millised asjad andis isa Gabrielile?

   Gabrieli isa andis Gabrielile põueoda, kuldsõrmuse ja kinnipitseeritud kirja.

 

15. Mis ametit pidas Gabrieli kasuisa?

Gabrieli kasuisa oli rahataguja.

 

16. Millal kasutas Agnes relva? Jutusta.

 Agnes kasutas relva metsas, kui Gabriel ja Agnes kohtusid Ivo meestega ning sakslane sihtis Gabrieli. Agnes ja sakslane avasid korraga tule ning Agnes sai haavata.

 

17. Kelle vastu sõdis Ivo ja palju tal mehi oli?

Ivo sõdis vaenlaste venelaste vastu kuid rüüstas ka eestlaste kodusid. Ivol oli 400 meest.

 

18. Kuidas kutsuti Ivo?

Ivo kutsuti ,, Eestimaa Hannibaliks “

 

19. Miks laskis Gabriel Ivo meestel end siduda?

Gabriel lasi end Ivo meestel siduda kuna Agnes ütles talle:,, Sinu surm on minu surm“ ning ta palus Gabrielil end tema pärast alandada, et nad mõlemad eluga pääseks.

 

20. Mida tehakse Gabrieliga Ivo laagris?

Gabrieli hoiti telgis vangis, kus ta lamas üksipäini nurgas ning ta käed ja jalad olid ahelasi. Ta lamas seal kuni Ivo ta lõpuks tappis.

 

21. Milline oli Gabrieli pistnuga? Kirjelda või joonista.

Gabrieli pistnuga oli terav ja ilus, see oli läikiv pistnuga mille pea oli kaunilt hõbedast nikerdatud ja kalliskividega ehitud.

 

22. Miks elas üks Agnese tädidest Saksamaal?

Üks Agnese tädidest armus noorena ta lihtsasse käsitöölisesse ning põgenes temaga Saksamaale.

 

23. Kuidas pääses Agnes Ivo laagrist?

Salkkond ratsamehi ratsutasid linnast metsa Schenkbergi laagrit vaatlema. Salkkonna hulgas olid ka Hans von Ribster ja Kaspar von Mönnikhusen. Laagrisse jõudes ratsutasid nad Ivo telgi juurde ning soovisid Ivoga kohtuda kuid neid ei lastud edasi. Telgis olev Agnes kuulis oma isa häält, kes telgi ees vahis olevate meestega vaidles ning hüüdis oma isa. Kaspar von Mönnikhusen kuulis seda, haaras mõõga ja tahtis telki rünnata. Lõpuks pääses Agnes ise telgist välja ja sai jälle lõpuks oma isaga kokku.

 

 

 

 

24. Miks sõitis Agnes Ivo juurde telki tagasi?

Agnes sõitis Ivo juurde telki kuna ta pidi abielluma ning tahtis enne seda teada tõde selle kohta, mis juhtus Gabrieliga.

 

 

25. Kellega taheti Agnest laulatada ja mida ta laulatusel ütles?

Agnest tahti laulatada Hans von Ribsteriga. Agnes aga nägi oma laulatusel Gabrieli ning ütles: ,, Ei ja tuhat korda ei! “

 

26. Kuidas kohtub Agnes Gabrieliga pärast nurjunud laulatust?

Agnes kohtas Gabrieli peale laulatust esimest korda siis, kui Gabriel kerjajana Agnese koju läks. Agnes andis Gabrielile salaja kirja kust too luges: ,, Aiauks vastu uulitsat, õueväravast pahemat kätt, seisab südaööajal laht. Öövaht saab õlut.“ Seal Gabriel ja Agnes öösel kohtusidki.

 

27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna?

Kaspar von Mönnikhusen  pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata.

 

28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda?

Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime.

 

29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid?

Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna.

 

30. Kuidas pääses Gabriel linna?

Gabriel pani ühe rootsi sõjamehe riided selga ning kihutas kiiresti enda meestest mööda põgenejatele järele ja jõudis viimasel hetkel linnaväravatest sisse.

 

31. Miks vihkas tädi Agnest?

Tädi vihkas Agnest tema ema pärast. Nimelt, kui abtiss oli veel noor tüdruk, oli ta Agnese isasse armunud. Agnese isa aga armastas hoopis tema õde ja abiellus temaga. Abtiss ei suutnud seda oma õele andestada ja läks kloostrisse. Agneses nägi abtiss oma õde.

Ehk trehvab teile mõni sama küsimus, edu!
 

"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte

Tegevuspaik: Wikmani gümnaasium Tallinnas

Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased):

• Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud

• ·      härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki
• ·      Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik
• ·      Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust
• ·      Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud

• ·      Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne
• ·      Kristjan Koorman - klassivend
• ·      Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju
• ·      Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga)
• ·      Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku
• ·      Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas
• ·      Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus
• ·      Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna
• ·      Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg
• ·      Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht)
• ·      Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna
• ·      Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga

  10. klass:     Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad.

     Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks).

     Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik (kes tavaliselt klassiüritustel ei käi). Virve tulebki, suudlevad esimest korda, kuid Virve ütleb, et Jaak talle järgmised 2 nädalat ei helistaks, et ta saaks rahulikult oma eksamid ära teha.

     Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka “Wikmani poisid” - viisakad, korralikud, ausad jne.

     Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta talle midagi ja läheb lihtsalt koju.

     Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Poisid räägivad kohvikus oma suveplaanidest ja seal kuuleb Jaak teiste käest, et Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile. Kui Jaak helistab, et küsida, miks tema kôige viimasena kuulis, kutsub Virve ta (kuigi vist mitte väga tôsiselt) nendega kaasa, kuid Jaagu isa ei luba minna. Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid, käivad tihti koos väljas. Härra Wikman on vahepeal surnud. Juss läbib kôik eksamid normaalselt, matemaatika, mis varem oli kahe piiril, saab isegi viie. Aino on Tartu Ülikooli sisse saanud ja Penn ei oska enam temaga käituda.Aga Juss vôttis Wikmani koolist paberid välja ja läks hoopis Kustisse (tehnika).

11.klass:     Wikmani koolis teeb iga lend ise oma lôpumärgi kavandi - otsustatakse Jaagu tehtud kavandi kasuks (vôistluses Joodikuga) ja esimeseks kokkutuleku ajaks märgitakse 1943. aasta suvi - viis aastat peale lôpetamist. Märk kingitakse ka meeldivamatele ja meeldejäävamatele ôpetajatele, muuhulgas otsustab klass kinkida märgi ka ôpetaja Tooderile - usuôpetuse ôpetajale, kes nende pärast töölt lahkus. Märke  üle andma määratakse Jaak ja Laasik (Riks ei taha alguses tulla, aga kui Penn vihjab, et pôhjus on arvatavasti nende konkurentsis Virve pärast, annab Riks järele ja lubab tulla.

     Tooder on viimane ôpetaja, kellele märk viiakse ja enne tema juurde minekut teevad poisid kohvikus pausi, kuna tunnevad end veidi ebakindlalt (kuna ladina keele ôpetaja, keda nad ainult sallisid, tahtis et nad räägiksid tema surevale naisele, et ta on neile väga kallis, et teda rahustada). Seal näeb neid Virve ja kutsub nad enda juurde kohvile (Aino on nädalavahetuseks koju tulnud), öeldes et “Mispärast peab ainult Ainol austaja kohvilauas olema. Las mul olla ka. Ja koguni kaks.” (annab jälle môlemale lootust) Nii Riks kui Jaak lubavad minna.

     Tooder tahab teada, miks nad talle märgi tôid, kui nad temaga eelmisel kevadel niiviisi käitusid. Poisid ei oska vastata ja Tooder ütleb ise, et see peaks olema andeks palumise märk, aga seda pole vaja, sest plahvatus prügikastis oli talle “jumala märk”, et ta ei sobi ôpetajaks ja ta on nüüd seepeale hakanud oma elu jumalale meelepärasemalt elama. Külalisi tuleb teretama ka tema 8 aastan poeg (samuti usuhulluks kasvatatud), kes tahab näha, “millised külalised jumal saatis”.

     Virve juures kutsub Penn Aino kuu aja pärast (detsembris) toimuvale klassiôhtule, öeldes, et siis teab Aino piisavalt pikka aega ette, et planeerida. Selle peale kutsub Jaak omakorda Virvet peole. Virve ütleb, et sinna on nii palju aega, mispeale Juss ütleb, et Virve kogub kôigi klassi poiste kutsed kokku ja siis valib, kellega läheb. Seepeale kutsub Riks omakorda Virvet peole. Penn kutsub Aino tantsima ja kuna Riks Virvet ei kutsu, kutsub Jaak ta ise ja küsib tantsu ajal tema käest, kummaga ta peole läheb. Virve vastab, et Jaaguga, aga lihtsalt ei raatsinud Riksile enne öelda, lubab kohe peale tantsu öelda, aga Riks on juba vahepeal ära läinud (ta on ka varem ilma hüvastijätmata lahkunud).

     Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti tüdrukute kooli (kuna paljudel poistel on seal koolis tuttavaid). Kuna sel päeval on Virve ukse peal vastas, tômbavad Jaak ja Riks omavahel tikku ja Riks läheb tööd viima, kuid jääb trammi alla ja satub koljupôhimiku murruga haiglasse. Ta seisund on küll väga raske, kuid ta hakkab paranema ja Virve tuleb Jaaguga koolipeole. Penn tahab peale seda kohvikusse edasi minna (raha tal küll pole, kuid tal on idee), kuid Virve ütleb, et ta läheb ära koju ja Sirkel läheb teda saatma. Jalutavad ja suudlevad ja Virve ütleb, et ei tahtnud kohvikusse minekuga Riksi paranemist ära sônuda.

    Penni idee seisneb selles, et ta kutsub Tumbu koos tolle tüdrukuga nendega kaasa, kuid soovib tee peal Tumbu juurest läbi hüpata, et koju helistada, et vanemad ei muretseks. Seal küsib ta näha Tumbu briljantidega kella, varastab selle ära kui Tumbu vanematega räägib ja jätab kohvikus salaja arve asemel panti. Järgmisel päeval ajab ta kamba peale 22 krooni arve jaoks kokku (selle jaoks pidi ta veel oma vanemate tagant 10 krooni varastama) ja ostab kella välja, läheb Tumbu juurde ja räägib talle, et tema isa tahaks seda kella osta ja ajab ise käe kellaga mantli taskusse, kus Tumbu seda muidu hoiab. Tumbu ütleb, et tal pole plaanis seda müüa ja Penn läheb koju, jättes kella sinna, kust ta selle alguses saanud oli.

     Kui Riks paari kuu pärast kooli tuleb ei tee Jaak külmetuse pärast kehalist kaasa ja nad jäävad kahekesi klassi ja lähevad Virve pärast tülli. Samal ajal astub sisse  Penn ja soovitab neil jälle tikku tômmata (kaotaja jätaks vabatahtlikult Virve ümber tiirlemise), aga Riks keeldub kohe. Seepeale soovitab Penn ainult Jaagul tômmata, kuid Jaak ütleb, et see on Virve otsus, keda ta tahab.

     Nende klassil pidi muidu matemaatika lôpueksam teiste ainete kasuks ära jääma, kuid matemaatikaôpetaja tahtab oma tahet peale suruda ja korraldab laupäevasel päeval matemaatikaeksami, mille jaoks on aega 3 tundi (ise nimetab suureks kontrolltööks). Rohkem kui pool klassist aga on sel ajal sôjaväekomissariaadis (organiseeriti Jaurami isa abiga just sellele ajale) ja klassis on ainult 7-8 poissi. Õpetaja vihastab, aga eksam jääbki kôigil tegemata.

     Peale kooli lôppu toimub ekskursioon Rootsi - umbes 10-15 poissi vôtavad osa, Riks ei vôta, sest tal pole raha ja juuni on harjamüümiseks parim kuu. Rootsis lähevad Jaak, Penn, Rumma ja Kristjan neljakesi sööma ja hakkavad mingitele neiudele silma tegema. Lähevad ôhtul kôik koos välja (4 tüdrukut ja 4 poissi), Jaak (ja teised vist ka enda omadega) seksib vôôra tüdrukuga (otseselt ei öelda, aga antakse môista). Järgmisel päeval saadab Jaak Virvele postkaardi, osaliselt süütundest. Enne Rootsi reisi lôppu loeb Jaak ajalehest, kuidas Rootsis kajastatakse parasjagu Eestis toimuvaid sündmusi (Päts on saanud presidendiks ja paljudele poliitvangidele anti amnestia) ja hakkab taipama, et Eestis toimub midagi kahtlast.

    Eestis antakse neile ka lôputunnistused (enne jäeti ekskursioonileminejatele andmata, et neid selle abil halvast käitumisest eemale hoida),nad lähevad Maria juurde, kes oli lubanud neile peale kooli lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane (sôjast ei teata veel midagi). Peale seda läheb Jaak koos Penniga Pukspuude juurde ja kuuleb Virve käest, et viimane läheb koos tädiga kaheks kuuks Soome. Suudlevad, siis avastab Jaak, et Riks on ka seal ja kahtlustab, et Riks oli olnud Virve mitte Jussi juures.

     Järgmine peatükk toimub viis aastat hiljem klassikokkutulekul. See korraldatakse Pukspuude majas, kuna muud vôimalust pole (Penni vanemad on pursuidena arreteeritud, tema ise mobiliseeritud Punaarmeesse, Juss ja paljud teised ka, Trulli môis osaliselt rüüstatud ja isa arreteeritud, osad on vôetud vägisi vôi omal soovil sakslaste poolele jne). Virve, Aino ja proua Pukspuu peaksid sel ajal olema maal oma suvilas Osad poisid lähevad vaadete pärast tülli (osad on punaste, teised sakslaste poole peal). Kui kôik on ära läinud ja Jaak koos Kristjani ja Rummaga veel nôusid peseb, avastab ta, et Virve on ka koju jôudnud. Teised kaks lähevad ära, Virve ja Jaak (kes pole vahepeal eriti kohtunud, sest Jaak oli Tartus koolis) seksivad, Pukspuude maja tabab pomm, kuid nad jäävad môlemad ellu.

    Järgmine peatükk on aasta edasi hüpanud, Virve ja Jaak käivad siiani, aga Jaak on mitu kuud enam-vähem ilma pôhjuseta vangis olnud. Läheb Pukspuude juurde, kuid Virve ema ei tea, kus Virve on (on ise just suvilast tulnud), aga arvab, et äkki on teises suvilas, mille nad odavalt ostsid. Jaak saab tuttava käest dokumendi ja läheb jalgrattaga sinna suvilasse (umbes 40 km). Virvet seal ei ole, aga kôrval Tooderi suvilas on härra Tooder koos oma poja Aabeliga.

    Härra Tooder ja Aabel hakkavad parajasti pisikese sôudepaadiga ära minema - sinna, kuhu jumal kannab, peaasi, et ära. Jaak üritab neile seletada, et nad ei suuda tormist merd ületada ja palub neil mitte minna, kuid Tooder ütleb, et kôik sôltub jumala tahtest ja lahkub koos pojaga ikkagi, lauldes laulu “Mis jumal teeb, on ikka hea”.

     Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Vastu kôigi ootusi on Aino otsustanud Penni sôjast tagasi ootama jääda (kuna môlemad olid rohkem pidutsejad, peeti nende suhet ka kerglaseks lôbutsemiseks). Proua Pukspuu avastab kohvi keetma minnes, Virve kirja, kus seisab, et Virve pôgenes koos sôbrannaga üle mere. Umbes samal ajal saabub Juss sôjast koju.

Point: räägib sellest, kuidas 10. klassi poistest arenevad mehed, kes lôpuks (paljud oma soovi vastaselt) rebitakse sôtta, milles nad tihti isegi poolt valida ei saa. Samuti sellest, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.

Härra Wikman oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt.

Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis!"

Haridusministeerium heitis aeg-ajalt Wikmani gümnaasiumile ette keeltega liialdamist. Hoolimata sellest leidis härra Wikman, et keeli peaks olema veel rohkem. Ta arvas, et vähemalt ühes Eesti koolis peab õpetama eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Ja tõelistele entusiastidele veel kreeka ja itaalia keelt. Tal oli tõsiselt kahju, et ta ei suutnud nende keelte õpetamist Wikmani koolis organiseerida.

Poliitikat härra direktor Wikmani gümnaasiumis teha ei lubanud, vähemalt parteipoliitikat mitte. Wikmani gümnaasiumis tehti ainult haridus-poliitikat ja seda kästi teha oma parema arusaama järgi kõigest väest.

Härra Wikman oli demokraat. Temale ei olnud tähtis, kas poiss on ministri või töölisperekonnast - koolikorrale pidid alluma kõik.

Direktor Wikman jäi haigeks ja läks Viini ravile. Veel enne Viini minekut rääkis ta oma parimate õpilastega. Ta palus neil olla niisugused poisid, nagu ta oli tahtnud, et nad on. Ta mõistis väga hästi, et mida vanemaks poisid saavad, seda enam hakkavad nende eesti haritlase ideaalid tema omast erinema. Aga kõige üldisemates asjades, aususe ja truuduse teatud väärtustes, käskis härra Wikman poistel tema ideaalile truuks jääda.

Direktor Johan Wikman suri Viinis, professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe kalmistule.

Mina lugesin Jaan Krossi raamatut ,,Wikmani poisid". Kirjutasin selle põhjal kirjandi oma lemmikõpetajast Wikmani koolis, kelleks oli Johan Wikman. Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks - sellepärast oligi härra Johan Wikman minu lemmikõpetajaks Wikmani koolis.

Loodan, et oli abiks! Edu!

Tutvustus!

Tervist!
Olen 17 aastane õpilane ja õpin gümnaasiumis.
Siia blogisse hakkan lisama ma igasuguste raamatute kokkuvõtteid, mis võib teid aitada lugemiskontrollidel :)
Kokkuvõtted kirjutan ise kokku või siis leian kuskilt lehelt algmaterjali ja täiendan seda enda teadmistega.
Edu kõigile!

Ps: Kommenteerige, mis raamatute kokkuvõttet vaja läheks.

<script data-ad-client="ca-pub-7332322704791144" async src="https://pagead2.googlesyndication.com/pagead/js/adsbygoogle.js"></script>