Raamatu “ Minu Austraalia” lühikokkuvõte [AIRI ILISSON-CRUZ]

“ Minu Austraalia”

Autor: Airi Ilisson-Cruz

Ilmumisaasta:2009

Kirjastus: Petrone Print

Tegevusaeg toimub 2007 Septembrist  ja 2008 aastal.

Tegevuskoht on Austraalia, peategelane reisib Austraalias ringi.

Tegelased : Airi , kes raamatu kirjutas, räägib endast ,kui ta Austraaliasse reisile läks. Ta tahtis näha maailma, kultuure ja saada uusi kogemusi, otsis uusi väljakutseid. Ta armastab reisida ja kõige rohkem armastab ta aasia riike . 

Erwin on lihtne töömees, kellega Airi kohtus Austraalias, Townsville linnas. Airi abiellus filipiinlasega . Nad jäi Austraaliasse ,Brisbane elama ja lõid perekonna.

5) See oli reis , kus peategelane Airi otsis ennast ja oma elu eesmärki. Teda oli alati miski Austraalia poole tõmmanud ja ta otsustas võtta ette reisi ja seda välja uurida. Tegevuse eesmärk oli leida midagi uut oma elus ,et saada välja argipäeva rutiinist.

6)Austraalias kestab suvi novembrist-veebruarini , mistõttu lõppeb farmihooaeg suvel, sest ilm on  ekvaatori juures (Põhja-Austraalia) liiga kuum ja seljakotirändurid suunduvad lõunasse, Airi saabus aga valel ajal ,mistõttu oli raske leida tööd.

Paar kuud troopiliste tormidega tulevat vett kogutakse spetsiaalsete tammide taha veehoidlatesse, vahest tuleb vee puudus.Linnad on üle rahvastatud,kui suurt vihma ei tule võivad linnad vee puudusesse jääda.

Kuuma suvega on üheks keskkonna probleemiks ka metsade põlemine,mis levib väga kiiresti ja on väga ohtlik.

7) kohalikega suhtlemisel on nende reeglid väga erinevad Eesti omast. Kui sa räägid austraallasega pead sa alati naeratama vastu , kui ei naerata ,võtavad nad seda kui ebaviisakust ja nad võivad solvuda. Austraallased on rassistlikud ja ei saa kohalikega (aborigeenid) üldse läbi.

8) Ühed tähtsamad iseloomujooni reisi olukorras on kindlasti organiseeritus, keeleoskus, rahulikkus ja ,et suudaks kannatada igasuguseid tööolukordi,oskaks tulla toime igasuguse elu tingimusega, oleks vaimselt valmistunud ette ,mis teda seal kohas võib oodata.

9) Geograafia tunnis õpitud Austraalia kohta oli see ,et Austraalia loomastik on väga eriline, sest see arenes sadu miljoneid  aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Ka seda ,et Austraalias leidub palju mao liike,mis on mürgised. Õpitud oli ka see ,et Austraalias on suured tsitruste ja viinamarja kasvandused. Austraallaste tähtsaim puu on eukalüpt,mida kasutatakse tööstuses. Teadsin ka Uluru rahvuspargis asuvat Ayers Rocki ,kuhu aborigeenid joonistasid huvitavaid kaljujooniseid.

10) Neid fakte mida ma leidsin oli palju ,mis mind hämmastas:

*Renti makstakse nädala kaupa, ka palka saab nädala kaupa.

*Põhiline kaubavedu vorme on maantteerong ehk 53 m rekka , mis koosneb rekkast ,millele on kinnitatud teine rekka ja selle külge veel puuvilja vagun.

* Auto alla jäänud kängurud lõpetavad  supipotis.

*Austraallased kardavad paaniliselt päikesekiirgust,mis võib tekitada nahavähki.

*Austraalias on vasakpoolne liiklus.

*Austraalia pinnas on üks maailma viljakamaid.

* Kui naine on mehega pool aastat koos elanud ( pole abielus) saab naine taotleda pool mehe kinnisvarast.

*Austraalia on mürgiste liikide arvukuse poolest maailmas esirinnas.

Sain palju huvitavat teada ka seal pesitsevate loomade kohta:

Esiteks polnud mul õrna aimugi ,et  Austraallased eelistavad kodubasseini rohkem kui imeilusaid rande, sest meres on väga palju ohtusid .Need on : meduus,kelle kombitsad võivad surmata, krokodill,soolase vee madu,haid,kivikala,mille otsa võite astuda kivi peal.

  Ka mainit seda ,et Austraallaste kodudes pesitsevad väga paljud loomad.Need on: gekod (kiired sisalikud,kes pesitsevad köögis),possumid(öösiti nahistab prügikastide kallal) , goaan(poolemeetrine kassist suurem  krokodilli sarnane roomaja,kes pesitseb koduaedades) ,maod,Austraaila koovitaja(välimus sarnaneb eesti kurele, liiguvad koduaedades ringi). 

J.W. Goethe "Faust" raamatu kokkuvõte

J.W. Goethe "Faust"

I osa 

Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. 

Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber.

 Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga 

töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida.

 Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit.

 Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” 

siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja 

kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel 

muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. 

Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles 

räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök.

 Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. 

Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. 

Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, 

et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta 

süda võita läks luhta. Ta laseb Mefistofesel teise ehtekarbi Margereta kapi panna. Margareta seda 

emale ei näita, sest muidu antakse need ehted jälle preestrile. Margarete tahab teada, kes need ehted tõi.

 Mefistofeles korraldab kokkusaamise. Margarett ja Faust kohtuvad. Nad lähevad aiamajakesse. 

Seal nad suudlevad. Faust ja Mefistofeles lahkuvad.  Faust ja Margarette kohtuvad mõne aja pärast 

uuesti. Margarette soovib, et Faust usuks jumalasse. Faust tapab Margarette venna Valentii. 

Matustel Margarette minestab. Faust ja Mefistofeles lahkuvad sellest linnast. 

Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. 

Faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud. 

Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses Fausti ära. Ta on mõistetud surma. 

Margerette ei nõustu Faustiga koos põgenema. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. 

II osa

 Maakohas. Faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. 

Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. 

Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda.

 Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. 

Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha 

välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks. Keiser lausus, et usub Mefistofelest, siis kui ta toob 

rikkused maa alt välja, aga kui ei too, peab ta põrgu minema. Avaras saalis on maskipidu. 

Faust oli Plutus, kes tegi tulenalja. Iluaed. Faust ja Mefistofeles on keisriõukonnas.

 Marssal tuleb rõõmusõnumiga, et rahaasjadega on kõik korras. Keiser tahab teada,, kuidas see 

kõik üleöö juhtus. Seda tegid Faust ja Mefistofeles. Faust lubas näidata, et õukonnas nad saavad 

ilmsi näha Helenat ja Parist. Mefistofelesel on võluvõimed ja ta peab selle täide viima. 

Mefistofeles annab Faustile võtme, mis peab viima teda emadeni.

 Faust saab end olematuks muuta kui lööb jalaga korra vastu maad. Teist korda lüües saab jällegi 

inimkujuks. Juba on kohal vürst ja tahab näha Helenat ja Parist. Palutakse Mefistofese teeneid. 

On palju rahvast. Saabub Faust. Esinema hakkab Paris. Helena astub lavale. 

Faust puudutab võtmega Helenat. Plahvatus. Faust lamab maas. Vaimud haihtuvad uduks. 

Mefistofeles võtab Fausti turjale. II vaatus Fausti edises toas (Faust o armunud Heleasse).

 Laboratoorium. Mefistofees läheb Wagnerile külla. Wagneri laboratooriumisse toodaks magav Faust. 

Mefistofeles ja Homunkulus lähevad Tessaaliasse (seal on palju kuulsaid nõidu). 

Volbriöö. Homunkulus ja Mefistofeles on ka seal, koos nendega ka Faust. Nad näevad vaime.

 Faust tahab teada, kus on Helena. Faust Peeiose jõe ääres. Faust nägi Chiron’I, kes rääkis, 

et ta kandis Helenat. Ta rääkis veel, et Helenarööviti ja dioskuurid päästsid ta vangist. 

Helea pääses tänu Chironile.  

III vaatus 

Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Troojanaisvangide koor 

Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. 

Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks.

 Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena

 räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. 

Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad 

pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, 

ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. 



 

IV vaatus

 Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. 

Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad 

aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. 

Nad lähevad keskmisest mäeahelast alla ja vaatlevad orus üles rivistatud väge. Eelmäestik. 

Heeroldid saadetakse vastaskeisrile väljakutset edastama. Faust soomusrüüs, poolavatud kiivriga. 

Vastaskeisri telk. Troon. Tore sisustus. Jaole ruttu ja Kahma – kust – saad on keisri 

telgis. Nad tahavad varastada keisri asju aga nende juurde tulevad trabandid. Jaole ruttu ja Kahma

 lahkuvad. Tulevad keiser ja neli vürsti.


 

 V vaatus 

Palee. Avar iluaed, suur, sirge kanal. Faust, kõrges raugaeas, jalutabmõtlikult. Torivaht märkab eemal 

laeva. Laev ligineb, pardal kirev rikkaliklaadung võõraste maade saadustega. Laevnikud astuvad maale,

 laadung kantakse kaldale. Mefistofeles ja kolm kanget. Kesköö. Tornivaht laulab. Faust tuleb rõdule. 

Südaöö. Tulevad neli halli naist. Mure hingab Fausti näkku. Faust jäi pimedaks. Lossi suur eesõu. 

Lemuurid kaevavad maad. Faust astub paleest välja, kätega uksepiitu kobades. Faust langeb tagaspidi.

 Lemuurid haaravad tast kinni ja asetavad ta maha. Haudapanek.